Koroonaviirusest tingitud eriolukorra ja BREXITi muudatuste varjus on edasi lükatud käibemaksuseaduse muudatused, mis pidid jõustuma uue aasta algul, kuid tänase seisuga peaksid jõustuma 1 juulist 2021. Sellegipoolest tutvustame teile juba praegu olulisi ja Eesti ärimaastikku otseselt puudutavaid muudatusi, kuna tegemist on ammu planeeritud teemadega, mille haarde on üleeuroopaline.
Muudatus puudutab ettevõtteid, kes müüvad kaupa ja/või osutavad digiteenuseid[1] EL mittemaksukohustuslastele. Hetkel kehtiv kord näeb ette kauba müügile teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele kaugmüügi piirmäära arvestamise kohustuse. Kusjuures piirmäära ületamisele järgneb kohustus registreerida ennast käibemaksukohustuslaseks kaubasaaja riigis. Sisuliselt peavad praegu äriühingud pidama arvestust iga riigi mittemaksukohustuslase müüdud kauba osas eraldi, jälgima teiste riikide piirmäärasid, piirmäära ületamisel rakendama selle riigi maksumäära ning otsima võimalusi teises riigis tekkinud maksukohustuse deklareerimiseks ja tasumiseks. Digiteenuste osutajate elu on lihtsam, kuna neile kehtib EL ühtne piirmäär ja võimalus rakendada MOSS[2] erikorda ehk täita välisriigis tekkinud käibemaksu tasumise kohustus läbi oma kohaliku maksuhalduri.
Tuleval aastal võrdsustatakse kauba kaugmüüjad digiteenuste osutajatega, mille tulemusena hakkab EL-is kehtima ühtne piirmäär- 10 000 eurot aastas ja sisuliselt sama erikorra rakendamise võimalus. Siinjuures oluline silmas pidada, et 10 000eurone piirmäär kehtib kaupade ja digiteenuste käibele kokku. Ehk ühelt poolt ei ole enam vaja pidada detailset arvestust iga riigi osas, teisalt võib seda piirmäära ületada suhteliselt kiiresti. Seega, kui kirjeldatud muudatus teid kõnetab, soovitame alustada tuleviku planeerimisega juba praegu. Kui jäite kahtlema, kas see muudatus puudutab teid või mitte, kuid teie äriühingu klientideks on teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslased (eelkõige füüsilised isikud), siis julgustame meiega ühendust võtma.
Sarnaselt digiteenuste osutajate õigusele kasutada MOSS erikorda, saavad järgmisest aastast sarnase õiguse ka kauba kaugmüüjad (vt eelnev punkt). Lisaks saavad erikorda rakendama hakata ka äriühingud, mis osutavad teenust mittemaksukohustuslastele ja kelle teenuse käibe tekkimise koht on teine liikmesriik (st teenused, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 4). Praktikas puudutab see äriühinguid, mis osutavad välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenuseid, teevad välisriigis töid vallasasjaga, korraldavad seal üritusi jne. Ehk neid, kes suure tõenäosusega praegu kehtivate reeglite järgi peaksid ennast teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerima.
Sarnane erikord hakkab kehtima ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile. Erikorda saavad rakendada nn internetipõhist kauplemiskohta omavad ettevõtted (lihtsamas keeles: e-müügiplatvormid nagu Amazon, Ebay, Etsy, AliExpress jne), mis võimaldavad imporditud kauba kaugmüüki enda kauplemiskoha kaudu. Rahandusministeeriumi andmetel ei ole Eestis selliseid kauplejaid, mistõttu ei peatu me sellel teemal pikemalt, kuid huvi korral räägime teile sellest meeleldi.
Eelnevalt kirjeldatud erikorraga ja e-müügiplatvormidega üldiselt on seotud veel üks 2021 a juulis jõustuv põhimõtteline seadusemuudatus. Hetkeseisuga muudatus jällegi ei mõjuta Eesti äriühinguid, kuid peame sellest teile mainima, kuna see kajastub varsti ka käibemaksuseaduses:
E-müügiplatvormid hakkavad käibemaksu kogujaks, täites tehingus ühendusevälise riigi isikult kauba ostja ja EL tarbijale kauba müüja rolli. Selle muudatuse mõju võib küll olla nähtav Eesti tarbijatele e-platvormi kaudu ostu sooritamisel, kuid see muudatus on tõenäoliselt tarbija jaoks siiski ebaoluline.
Praeguse seisuga sisaldab seaduse eelnõu, mis on hetkel
Riigikogus saadetud teisele lugemisele, ka muudatust, mis peaks andma
äriühingutele õiguse küsida riigilt tagasi makstud käibemaks arvelt, mis on
tunnistatud lootusetuks (puudub võimalus krediteerida). Kuigi tegemist on
õigusega, mis tuleneb tegelikult käibemaksu direktiivist ning seda teemat on
analüüsinud muuhulgas ka Euroopa Kohus (link), siis suure tõenäosusega
Eesti seda muudatust siiski sellel aastal vastu ei võta. Muudatuse jõustumine
tähendaks riigi jaoks maksutulude asemel täiendavaid kulutusi, mida tänases
koroonakriisis tõenäoliselt teha ei taheta. Seega selles osas meil positiivseid
uudiseid pole, kuid näeme, et meie kliendid võiksid lootusetu nõue teemast olla
teadlikud ja oodata seadusandjalt ammu planeeritud muudatust.
Juulist 2021 tuleb kolmandast riigist kauba tellimisel
arvestada, et kõik imporditud saadetised muutuvad Eesti tarbija jaoks 20% võrra
kallimaks (kaob ära 22eurone maksuvabastuse piirmäär). Mis on õiglane Eesti
ettevõtjate suhtes, kuid tarbijatele siiski ebameeldiv. Selleks, et kõikki
asjaosalisi mitte liiga palju koormata võimaldatakse nüüd 2 erikorda, mille
rakendamine on vabatahtlik :
Kuidas lõpptarbija näeb ja tasub lisandunud käibemaks
sõltub sellest, millist erikorda hakatakse kasutama. Ideepoolest peaks see protsess tulevikus
lõpptarbija jaoks olema jätkuvalt sujuv ja peaaegu nähtamatu.
Küsimuste korral pöörduge kindlasti enda raamatupidaja või
Leinonen maksutiimi poole.
Lisainfot saab seaduste eelnõust.
[1] https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/ulevaade-kaibemaksuga-maksustamisest/elektroonilise-side-teenuste-ja-0
[2] (M)OSS – (Mini) One Stop Shop https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/ulevaade-kaibe-maksustamisest/elektroonilise-side-teenuste-ja
Latest articles
28
Oct
7
Jan
7
Jan
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.