Raamatupidamis- ja nõustamisteenuste pakkuja alates 1989. aastast

Isapuhkus Eestis 2020

01.07.2020.a. jõustuvad muudatused seoses isapuhkuse regulatsiooniga puudutavad kõiki Eesti tööandjaid. Muutub nii isapuhkuse pikkus kui ka isapuhkuse tasustamise kord.

 

Isad saavad erinevalt praeguse 10-tööpäevase isapuhkuse asemel võtta isapuhkust 30 kalendripäeva. Isapuhkust võib kasutada ajavahemikul 30 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.

 

Tulenevalt muudatusest on Eesti seadusandja sätestanud ka üleminekuperioodi töölepingu seaduses, mis artikli autori hinnangul ei ole mittejuristi jaoks kõige selgemalt sõnastatud.Sellest tulenevalt viitab artikli autor siinkohal sotsiaalkindlustusameti kodulehele ja sotsiaalministeeriumi selgitustele, mille kohaselt tekib 30-kalendripäevase isapuhkuse kasutamise õigus kahel samaaegselt esineval asjaolul, milleks on lapse sündimine ja isapuhkuse kasutamine alates kuupäevast 01.07.2020.
Seega ei laiene 30-kalendripäevase isapuhkuse kasutamise õigus näiteks neile isadele, kelle laps sünnib küll pärast 01.07.2020.a., kuid kes hakkavad kasutama isapuhkust enne seda kuupäeva.

 

Oluline muudatus on ka isapuhkuse tasustamises, sest seoses 01.07.2020.a. isapuhkuse muudatusega hakkab kehtima perehüvitiste seaduses ka uus vanemahüvitise liik, milleks on isa täiendav vanemahüvitis. Isa täiendavat vanemahüvitist maksab riik ning see vanemahüvitis arvutatakse samadel alustel nagu praegu kehtiv vanemahüvitis. Siinkohal tasub meelde tuletada, et praegu kehtiva vanemahüvitise arvutamise süsteemi osas jõustus 01.09.2019.a. muudatus, mille kohaselt võetakse vanemahüvitise arvutamise aluseks lapse sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse sünnile eelnenud 9 kalendrikuud.

 

Üks oluline erinevus on siiski see, et isa täiendava vanemahüvitise maksmise perioodil ei tohi isa töötada ega saada muud tulu. Nimelt toob perehüvitiste seaduse muudatus selgelt välja, et isa täiendava vanemahüvitise puhul ei kehti säte, mille kohaselt ei vähene vanemahüvitis, kui samaaegselt teenitud tulu ei ole suurem pool vanemahüvitise ülempiirist.

 

Arvestades, et Eesti seadusandja võib seadusandlust veel enne 01.07.2020.a. siiski muuta või täiendada, siis ei ole välistatud, et ülaltoodud informatsioon võib 01.07.2020.a. jõustuvast regulatsioonist olla mõneti erinev.



18.11.19


Author:

linkedin icon image logo

Helen Kaur

Legal Advisor

Email: helen.kaur(at)leinonen.ee

Latest articles

26

Mar

Hoping for the best, preparing for the worst...

6

Oct

Otsus oktoobris- kas peatada II pensionisamba sissemaksed või...

11

Aug

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE - VAJALIKKUS JA NÕUDED

Võtke meiega ühendust

Email again:
Services