Eestis
seni kehtiv 16 000 euro suurune piirmäär kehtib alates 1.
aprill 1995. Selle ajal kehtis Eestis kroon ja see summa oli 250 000
krooni. Piirmäärad erinevad liikmesriigiti. Käibemaksu direktiiv
näeb ette, et liikmesriigid tohivad kehtestada piirmäära kuni 5000
eurot. Enamus liikmesriikidel on aga piirmäär suurem. See on
võimalik, kas varem kehtinud erisuste abil või on liikmesriigid
selleks eraldi Euroopa Liidu Nõukogult luba taotlenud. Kelle täpsem
huvi, siis piirmäärade suurused võib välja otsida seaduse
seletuskirja lisast. Direktiivi artiklis 287 on sätestatud Eestile
erand, mille kohaselt võib Eesti kohaldada maksuvabastust
maksukohustuslaste suhtes, kelle aasta käibe piirmäär ei ületa 16
000 eurot ehk teisisõnu isikud, kelle käive ei ületa piirmäära
ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima. Piirmäära
tõstmiseks tuleb vastavalt direktiivi artiklile 395 taotleda luba
Euroopa Liidu Nõukogult. Direktiivi kohaselt tuleb menetlus loa
andmise osas läbi viia kaheksa kuu jooksul arvates taotluse
esitamisest Euroopa Komisjonile. Eesti esitas vastavasisulise
taotluse Euroopa Komisjonile 12. mail 2016. Euroopa Liidu Nõukogu
juhindub muuhulgas oma otsuse tegemisel ka Euroopa Komisjoni 29.
oktoobri 2004. a ettepanekust lihtsustada käibemaksuga seotud
kohustusi, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel piirmäär tõsta
kuni 100 000 euroni.
Teine
kavandatav muudatus puudutab siseriiklikku pöördmaksustamist.
Teadupärast on siseriikliku pöördmaksustamise eesmärk võidelda
maksupettustega. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb Eestis
pöördmaksustada kinnisasja käivet, kui kinnisasja vabatahtlikust
maksustamisest on maksuhaldurit teavitatud. Teiseks
pöördmaksustatakse metallijäätmeid ja väärismetalli. Seaduse
muudatusega kavandatakse pöördmaksustatavate kaupade nomenklatuuri
laiendada. Edaspidi peaksid pöördmaksustamisele kuuluma
metalltooted kombineeritud nomenklatuuri koodidega 7208–7220, 7222,
7225, 7226, 7228, 73011000, 730300–7306, 73081000, 73082000,
73121061, 73121069, 731420, 73143900.
Selle
muudatuse vajaduseks on rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt
maksupettuste vähendamine selles vallas. Maksuhalduri andmetel oli
Eestis 7. märtsi 2016. a seisuga 357 äriühingut, kes tegelevad
selliste metalltoodete võõrandamisega või soetamisega, kus
esinevad suured käibemaksupettused. Nendest ligi 70 ettevõtet
soetavad kaupa puhverettevõtetelt. Käibemaksu kahju 2015. aastal
oli ligi 7,2 miljonit eurot. Metallisektori ettevõtjate hinnangul
ligi 1/3 teatud metalltoodetest müüakse kasutades
puhverettevõtteid. Direktiivi artikli 199a lõige 1 punkt j annab
liikmesriikidele õiguse kehtestada pöördmaksustamine muuhulgas
toormetallidele ja metallide pooltoodetele. Sama artikli lõike 2
kohaselt tuleb erimeetme kasutusest teavitada käibemaksukomiteed.
Pöördmaksustamist on direktiivi kohaselt õigus kohaldada kuni 31.
detsembrini 2018. a, kusjuures pöördmaksustamist tuleb rakendada
vähemalt kaks aastat. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist
2017, siis Eesti ei saa pöördmaksustamise kehtestamisel enam
lähtuda artiklist 199a lõikest 1, vaid peab pöördmaksustamise
kehtestamiseks loa taotlema sama direktiivi artikli 395 kohaselt
Euroopa Liidu Nõukogult. Loa saamise menetlus võib kesta kuni
kaheksa kuud. Mäletatavasti ei anna Euroopa Liidu Nõukogu lubasid
kergekäeliselt. Viimane Eesti poolt saadetud taotlus vääriskivide
pöördmaksustamise kohta lükati tagasi ja sellist muudatust
seaduses ei jõustunudki.
Tuginedes
Rahandusministeeriumi poolt koostatud seaduse seletuskirjale, siis
eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust.
Väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on
põhjendatult kiireloomuline ja kui seaduseelnõu seadusena
rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud
olulist mõju. Piirmäära tõstmisega 16 000 eurolt 40 000 eurole ei
kaasne ettevõtjatele mingit kohustuslikku käitumist, vaid suureneb
isikute ring, kellel on valikuvõimalus käibemaksukohustuslasena
registreerimise osas. Rahandusministeeriumi seisukohast on eelnõu
kiireloomuline, kuna metallisektori ettevõtjad, kes maksude
tasumisel lähtuvad maksuseadustest, ei ole konkurentsivõimelised
oma toodete müümisel. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist
2017, siis pöördmaksustamise kehtestamiseks tuleb luba taotleda
Euroopa Liidu Nõukogult ning seetõttu võib eelnõu menetlemine
kesta üle aasta ning sellega kaasneb ettevõtetele täiendav
majanduslik kahju ning riigile täiendav tulude vähenemine.
Maksukorralduse
seaduse (MKS) § 41 kohaselt peab üldjuhul maksuseaduse, samuti
selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt
kuus kuud. MKS muutmise seaduse seletuskirjas on märgitud, et
nimetatud säte võimaldab seadusandjal kuue kuulisest üldreeglist
lühema jõustumise tähtajaga vastu võtta maksuseadusi vaid
põhjendatud juhtudel, milleks muuhulgas on akuutsete ja kiiret
lahendamist vajavate maksupettustega tegelemine.
Tulenevalt Rahandusministeeriumi seisukohast võime eeldada, et kavandatavad muudatused jõustuvad üsna kiiresti. Ehk, siis metalli pöörmaksustamise sätted peaksid jõustuma 1. jaanuar 2017 ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõus alates 1. jaanuar 2018.
Latest articles
2
Apr
13
Jun
19
May
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.