Võib julgelt
väita, et kodukontoris ehk kaugtöö korras töötamine ei ole Eestis kunagi nii
levinud olnud kui praegu, mil COVID-19 ülemaailmne pandeemia on alates 2020. a kevadest
paljusid tööandjaid sundinud oma töökorraldust ümber korraldama. See on
toimunud eesmärgiga vältida töökohal
nakatumise juhtumeid. Kodukontoris töötamine on võimalik siiski üksnes neil,
kelle töö iseloom võimaldab tööd kodus teha.
Nendeks on eelkõige arvutiga oma tööülesandeid täitvad töötajad.
Tegelikult oli Eestis
juba enne kevadist COVID-19 pandeemiat kodukontoris töötamine populaarne. Sellest
hoolimata ei ole töölepingu seadust (TLS) seni
muudetud nii, et kodukontoris töötamine oleks seaduse tasandil reguleeritud
põhjalikumalt, andes sealjuures töösuhte pooltele konkreetsemaid suuniseid kodukontoris
töötamise kokkuleppe sõlmimiseks. TLS defineerib üksnes kaugtöö kui kokkuleppel
tööülesannete täitmise väljaspool töö tegemise kohta (sealhulgas töötaja
elukohas), mida muidu tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes/asukohas ning
lisab selle töötingimustega seotud tööandja teavitamiskohustuse hulka.
Kumbki pool ei saa
ühepoolselt nõuda, et töötaja peab oma töökohustusi kodus täitma hakkama, vaid
see saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Samuti ei ole võimalik ühepoolselt
muuta juba sõlmitud kodukontoris töötamise kokkulepet, s.t kumbki pool ei saa
nõuda, et töötaja tööandja asukohas oma töökohustusi edaspidi täitma hakkaks.
Kodukontoris
töötamise korral on tavaline , et töötaja peab aeg-ajalt täitma tööülesandeid tööandja
enda või tööandja klientide asukohas, näiteks osalema koosolekutel ja
kliendikohtumistel. Selguse huvides on mõistlik kirjalikult kokku leppida
võimalikult selgelt ja täpselt, kus ja millisel ajahetkel töötaja oma
töökohustusi täitma peab. See aitab vältida töövaidluseid, kus pooled on kokku
leppinud lisaks kodukontoris töötamisele ka mitu teist töö tegemise kohta, kuid
jätnud muus osas töö tegemise koha kokkuleppe täpsustamata. See omakorda on
viinud selleni, et kohus on pidanud töö tegemise koha asjaolude (näiteks
ajaline jaotus) täpsustamiseks tuvastama poolte tahet muude tõendite alusel (
Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019.a. otsus nr. 2-17-13912), kuid see võib
kujuneda ühele töösuhte poolele ebasoodsaks.
Teisalt tuleb märkida,
et töö tegemise koha muutmine tööandja asukohast töötaja koduks ei muuda
olulist töösuhte tunnust, mille kohaselt töötaja täidab tööülesandeid tööandja kontrolli
ja juhtimise all. Kodukontoris olevale töötajale korralduste andmine ja töö
kontrollimine võib olla tavapärasest oluliselt erinev, mistõttu tasub tööandjal
enne kokkuleppe sõlmimist olukorda eelnevalt analüüsida. Võib näiteks selguda,
et käesoleval hetkel puudub tööandjal tehniline, ajaline või rahaline võimekus
kodukontoris töötavat inimest kontrollida ja talle töökorraldusi anda. Siis
saab tööandja kokkuleppe sõlmimise ajaks nimetatud puudused kõrvaldada, et
kodukontoris töötamine kulgeks sujuvalt mõlemale töösuhte poolele. Kaugtöö
kokkulepet sõlmides tuleks kodukontoris töötamisega seonduv kirjalikult
fikseerida sh. töötaja kontrollimise ja ülesannete edastamise viis ja kord (nt.
töötajale teatavaks tehtud sisekorra reeglites).
Eestis ei ole seoses COVID-19 pandeemiaga muutunud kodukontoris töötamise võimaldamine küll tööandjale kohustuslikuks, kuid tööandjal tuleb seda võimalust kindlasti tuleb kaaluda, arvestades nii töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (tagada ohutu töökeskkond) kui ka võrdse kohtlemise seaduse (nt tagada vajadusel koduõppel oleva lapse vanemale kodus töötamise võimalus) nõuetega.
Kodukontoris töötamisega ei muutu töösuhtes asjaolu, et tööandja on kodukontori kokkuleppe korral vastutav töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest. Nimetatud nõuetest ja nende täitmise võimalikkusest kirjutavad Leinonen’i õigusnõustajad järgmises artiklis.
Latest articles
2
Apr
22
Dec
24
Nov
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.