Paljude tööandjate
jaoks on täiesti tavaline, et nende töötajad liiguvad tööülesannete täitmise
eesmärgil erinevatesse riikidesse. Töötajate sellise liikumisega seonduvalt kuuleb
tihti kasutusel mõisteid töölähetus ja lähetatud töötaja. Esmapilgul võib
tunduda, et tegemist on ühe ja sama asjaga, kuid tegelikkuses on need erinevad
mõisted, millel ka erinev õiguslik sisu ja tagajärg. Käesolevas artiklis
tutvustame lühidalt mõlemat mõistet ning nende eristamise olulisust tulenevalt
tööandjale järgnevatest tagajärgedest.
Töölähetuse
mõiste tuleneb töölepingu seadusest (TLS). Töölähetus
on TLS § 21 lg 1 kohaselt olukord, kus tööandja lähetab töötaja tööülesannete
täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töölähetus
saab olla nii siseriiklik kui ka toimuda välislähetusena teise riiki. Töölähetus
toimub näiteks olukorras, kus töölepingu järgi Tallinnas töötav töötaja
lähetatakse osalema konverentsil Riias. Töölähetuse korral peab tööandja
hüvitama lähetusega seotud kulud ning välislähetuse korral maksma päevaraha.
Lähetatud
töötaja mõiste tuleneb aga Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivist 96/71/EÜ. Lähetatud töötaja
on selline töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi
territooriumil kui selles riigis, kus ta tavaliselt töötab. Lähetatud töötaja
mõiste kohaldub seega erinevalt töölähetusest üksnes olukorras, kus töötaja
lähetatakse teise riiki. On ka võimalik, et töötaja on samaaegselt nii
töölähetuses kui ka lähetatud töötaja, sest antud mõisted ei välista
teineteist.
Põhiline erinevus
töölähetuse mõiste ning lähetatud töötaja mõiste vahel on viimase puhul
vastuvõtja olemasolu. Vastuvõtja eksisteerib järgnevas kolmes olukorras,
kui töötaja suundub välisriiki tööle:
1) tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja teises riigis tegutseva tellija vahel;
või
2) tööandja filiaali või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingusse;
või
3) kui töötaja tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
Oluline on samuti
see, et tegemist ei ole püsiva olukorraga ehk siis töötaja ei koli alaliselt teise
riiki töötama, millest tulenevalt töölepingu järgne töö tegemise koht muutub. Seega
on töötaja lähetatud töötaja näiteks olukorras, kus Eesti tööandja saadab
töötaja ajutiselt oma Soomes asuva lepingupartneri ehitusobjektile tööle.
Erinevalt
töölähetusest on lähetatud töötaja korral tööandjal oluline teada, et
töölepingule võib kohalduda sihtriigi õigus teatud töötingimuste osas, kui need
töötajale soodsamad on. Lähetatud töötaja
regulatsiooni eesmärgiks on tagada teise riiki lähetatud töötajate
kaitse, andes neile samad õigused, mis sihtriigis olevatel töötajatel. Võimaliku
kohaldatava sihtriigi töötingimuste hulka kuulub muuhulgas sealne töötasu ning
töö-ja puhkeaja regulatsioon. Täpsemad tingimused sätestab selle sihtriigi
siseriiklik regulatsioon. Seega olukorras, kus Eesti tööandja lähetab töötaja
teise riiki vastuvõtja juurde, peab see tööandja arvestama, et töösuhtele võib
osaliselt kohalduda selle sihtriigi õigus. Seetõttu on mõistlik enne töötaja
lähetust teha esmalt kindlaks, kas tegemist on lähetatud töötajaga ning jaatava
vastuse korral tutvuda sihtriigi lähetatud töötajate töötingimustega ning
vajadusel neid ka rakendada. Nimetatud eeltöö vähendab võimalike töövaidluste
riski tulevikus.
Välisriigist Eestisse
lähetatud töötaja korral tuleb välisriigi tööandjal tagada töötajale
minimaalselt need töötingimused, mis on sätestatud Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seaduses (ELTTS). Kui selle välisriigi õigus on nende tingimuste
osas aga soodsam, siis tuleb kohadada selle välisriigi õigust. Samuti tuleb
Eestisse lähetatud töötajad registreerida enne faktilise töötamise algust Eesti
Tööinspektsioonis. Eesti Tööinspektsioonil on ka õigus teostada lähetatud
töötajate töötingimuste osas järelevalvet.
Kui lähetatud töötajate valdkonna osas soovite täiendavat nõu ja abi, siis Leinoneni õigusnõustajad on alati valmis teid abistama.
Autor: Helen Kaur
Positsioon: Legal Advisor
E-post: helen.kaur@leinonen.ee
Latest articles
2
Apr
13
Jun
19
May
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.