Paljude tööandjate jaoks on täiesti tavaline, et nende töötajad liiguvad tööülesannete täitmise eesmärgil erinevatesse riikidesse. Töötajate sellise liikumisega seonduvalt kuuleb tihti kasutusel mõisteid töölähetus ja lähetatud töötaja. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on ühe ja sama asjaga, kuid tegelikkuses on need erinevad mõisted, millel ka erinev õiguslik sisu ja tagajärg. Käesolevas artiklis tutvustame lühidalt mõlemat mõistet ning nende eristamise olulisust tulenevalt tööandjale järgnevatest tagajärgedest.
Töölähetus
Töölähetuse mõiste tuleneb töölepingu seadusest (TLS). Töölähetus on TLS § 21 lg 1 kohaselt olukord, kus tööandja lähetab töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töölähetus saab olla nii siseriiklik kui ka toimuda välislähetusena teise riiki. Töölähetus toimub näiteks olukorras, kus töölepingu järgi Tallinnas töötav töötaja lähetatakse osalema konverentsil Riias. Töölähetuse korral peab tööandja hüvitama lähetusega seotud kulud ning välislähetuse korral maksma päevaraha.
Lähetatud töötaja
Lähetatud töötaja mõiste tuleneb aga Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 96/71/EÜ. Lähetatud töötaja on selline töötaja, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui selles riigis, kus ta tavaliselt töötab. Lähetatud töötaja mõiste kohaldub seega erinevalt töölähetusest üksnes olukorras, kus töötaja lähetatakse teise riiki. On ka võimalik, et töötaja on samaaegselt nii töölähetuses kui ka lähetatud töötaja, sest antud mõisted ei välista teineteist.
Põhiline erinevus töölähetuse mõiste ning lähetatud töötaja mõiste vahel on viimase puhul vastuvõtja olemasolu. Vastuvõtja eksisteerib järgnevas kolmes olukorras, kui töötaja suundub välisriiki tööle:
1) tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja teises riigis tegutseva tellija vahel;
või
2) tööandja filiaali või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingusse;
või
3) kui töötaja tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
Oluline on samuti see, et tegemist ei ole püsiva olukorraga ehk siis töötaja ei koli alaliselt teise riiki töötama, millest tulenevalt töölepingu järgne töö tegemise koht muutub. Seega on töötaja lähetatud töötaja näiteks olukorras, kus Eesti tööandja saadab töötaja ajutiselt oma Soomes asuva lepingupartneri ehitusobjektile tööle.
Lähetatud töötaja õigused
Erinevalt töölähetusest on lähetatud töötaja korral tööandjal oluline teada, et töölepingule võib kohalduda sihtriigi õigus teatud töötingimuste osas, kui need töötajale soodsamad on. Lähetatud töötaja regulatsiooni eesmärgiks on tagada teise riiki lähetatud töötajate kaitse, andes neile samad õigused, mis sihtriigis olevatel töötajatel. Võimaliku kohaldatava sihtriigi töötingimuste hulka kuulub muuhulgas sealne töötasu ning töö-ja puhkeaja regulatsioon. Täpsemad tingimused sätestab selle sihtriigi siseriiklik regulatsioon. Seega olukorras, kus Eesti tööandja lähetab töötaja teise riiki vastuvõtja juurde, peab see tööandja arvestama, et töösuhtele võib osaliselt kohalduda selle sihtriigi õigus. Seetõttu on mõistlik enne töötaja lähetust teha esmalt kindlaks, kas tegemist on lähetatud töötajaga ning jaatava vastuse korral tutvuda sihtriigi lähetatud töötajate töötingimustega ning vajadusel neid ka rakendada. Nimetatud eeltöö vähendab võimalike töövaidluste riski tulevikus.
Välisriigist Eestisse lähetatud töötaja korral tuleb välisriigi tööandjal tagada töötajale minimaalselt need töötingimused, mis on sätestatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses (ELTTS). Kui selle välisriigi õigus on nende tingimuste osas aga soodsam, siis tuleb kohadada selle välisriigi õigust. Samuti tuleb Eestisse lähetatud töötajad registreerida enne faktilise töötamise algust Eesti Tööinspektsioonis. Eesti Tööinspektsioonil on ka õigus teostada lähetatud töötajate töötingimuste osas järelevalvet.
Kui lähetatud töötajate valdkonna osas soovite täiendavat nõu ja abi, siis Leinoneni õigusnõustajad on alati valmis teid abistama.
Autor: Helen Kaur
Positsioon: Legal Advisor
E-post: helen.kaur@leinonen.ee
