Tööinspektsiooni avaldatud esialgse statistika kohaselt registreeriti 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 10 õnnetust.
Tööõnnetus
on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet
täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või
muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööõnnetuste ärahoidmiseks on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täpset järgimist. Praktikas on aga tekkinud probleeme, kus tööandja on omalt poolt seaduses tulenevaid nõuded järginud, kuid töötaja ei täida tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid või rikub neid teadlikult.
Tööandja
vastutab tööõnnetuse korral juhul, kui on tööõnnetusega tekkinud kahju
tekitamises süüdi. Näiteks vastutab tööandja juhul, kui tööõnnetuse põhjustas
töötaja ebapiisav väljaõpe või kaitsevahendite puudumine. Tööandja süüd
eeldatakse, seega peab tööandja vaidluse korral tõendama, et on seadusest
tulenevaid nõudeid järginud.
Olukorras,
kus töötaja tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid ei täitnud või neid
tahtlikult rikkus, oli kuni 01.01.2019.a. tööandja ainsaks võimaluseks üksnes hoiatuse
tegemine. Kuigi hoiatuse tegemine on tööandjapoolse töölepingu erakorralise
ülesütlemise üks eelduseid, ei pruugi võimaliku hoiatuse tegemine olla piisav
vahend töötaja mõjutamiseks. Samuti ei peaks olema lõppeesmärgiks töölepingu
lõpetamine, vaid töösuhte jätkumine. Sellest tulenevalt on seadusesse loodud
nüüd leppetrahvi kohaldamise võimalus.
Leppetrahvi saab kokku leppida nii tööandja kui ka töötaja poolsete rikkumiste korral. Erisus on siiski töötaja suhtes kohaldatava leppetrahvi tingimuste osas, sest selle kehtivuseks annab seadus mitmed tingimused, mis kõik peavad olema täidetud.
Leppetrahvi
kokkuleppes peab sätestama konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida
käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa
tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja
poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude
töövahendite ohutusnõuete eiramine jms.
Vajalik
on samuti see, et see leppetrahvi kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Töötajale
kohaldatava leppetrahvi suurus on samuti seadusega reguleeritud. Töötaja
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav leppetrahv ei
tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandjale määrataval
leppetrahvil ülempiir puudub.
Tööandjal
ei ole õigust leppetrahvi töötaja töötasust kinni pidada. Vajaduse korral peab
tööandja leppetrahvi töötajalt välja nõudma töövaidluskomisjoni või kohtu
kaudu. Leppetrahvi nõudmisele peab eelnema hoiatuse tegemine. Juhul, kui
töötaja siiski jätkab ohutusnõuete rikkumist, on tööandjal õigus töötajalt
leppetrahvi nõuda.
Eeltoodust
tulenevalt on seadusandja seega andnud tööandjale lisavõimaluse mõjutada
töötajaid tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid täitma, kuid selle
võimaluse kasutamisel tuleb tööandjal kindlasti täita seadusega ette nähtud
tingimused, vastasel juhul on leppetrahvi kokkulepe tühine.
Leinonen OÜ nõustamisüksuse juristid saavad tööandjat antud valdkonnas nõustada ja aidata sõnastada sobivad leppetrahvi kokkulepped töölepingutesse.
Latest articles
2
Apr
22
Dec
24
Nov
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.