Raamatupidamis- ja nõustamisteenuste pakkuja alates 1989. aastast

LEPPETRAHV TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUETE JÄRGIMISEKS KUI UUS ABINÕU TÖÖANDJALE

Tööinspektsiooni avaldatud esialgse statistika kohaselt registreeriti 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 10 õnnetust.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetuste ärahoidmiseks on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täpset järgimist. Praktikas on aga tekkinud probleeme, kus tööandja on omalt poolt seaduses tulenevaid nõuded järginud, kuid töötaja ei täida tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid või rikub neid teadlikult.

Tööandja vastutab tööõnnetuse korral juhul, kui on tööõnnetusega tekkinud kahju tekitamises süüdi. Näiteks vastutab tööandja juhul, kui tööõnnetuse põhjustas töötaja ebapiisav väljaõpe või kaitsevahendite puudumine. Tööandja süüd eeldatakse, seega peab tööandja vaidluse korral tõendama, et on seadusest tulenevaid nõudeid järginud.

Olukorras, kus töötaja tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid ei täitnud või neid tahtlikult rikkus, oli kuni 01.01.2019.a.  tööandja ainsaks võimaluseks üksnes hoiatuse tegemine. Kuigi hoiatuse tegemine on tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise üks eelduseid, ei pruugi võimaliku hoiatuse tegemine olla piisav vahend töötaja mõjutamiseks. Samuti ei peaks olema lõppeesmärgiks töölepingu lõpetamine, vaid töösuhte jätkumine. Sellest tulenevalt on seadusesse loodud nüüd leppetrahvi kohaldamise võimalus.

Leppetrahvi saab kokku leppida nii tööandja kui ka töötaja poolsete rikkumiste korral. Erisus on siiski töötaja suhtes kohaldatava leppetrahvi tingimuste osas, sest selle kehtivuseks annab seadus mitmed tingimused, mis kõik peavad olema täidetud.

Leppetrahvi kokkuleppes peab sätestama konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine jms.

Vajalik on samuti see, et see leppetrahvi kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikult. Töötajale kohaldatava leppetrahvi suurus on samuti seadusega reguleeritud. Töötaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav leppetrahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandjale määrataval leppetrahvil ülempiir puudub.

Tööandjal ei ole õigust leppetrahvi töötaja töötasust kinni pidada. Vajaduse korral peab tööandja leppetrahvi töötajalt välja nõudma töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Leppetrahvi nõudmisele peab eelnema hoiatuse tegemine. Juhul, kui töötaja siiski jätkab ohutusnõuete rikkumist, on tööandjal õigus töötajalt leppetrahvi nõuda.

Eeltoodust tulenevalt on seadusandja seega andnud tööandjale lisavõimaluse mõjutada töötajaid tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid täitma, kuid selle võimaluse kasutamisel tuleb tööandjal kindlasti täita seadusega ette nähtud tingimused, vastasel juhul on leppetrahvi kokkulepe tühine.

Leinonen OÜ nõustamisüksuse juristid saavad tööandjat antud valdkonnas nõustada ja aidata sõnastada sobivad leppetrahvi kokkulepped töölepingutesse.


24.04.19


Latest articles

23

Aug

Why should my business outsource accounting services?

29

Aug

Äriühingute enamlevinud turundusvõtete maksustamisest

26

Aug

ÄRISALADUSE MÕISTE UUE SEADUSE VALGUSES

Võtke meiega ühendust

Email again:
Services