Maamaksu tasumine hiljemalt 31. märtsiks

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal ning mis laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse. Teiste sõnadega, maamaksu puhul ei ole vaja maksumaksjal ise deklaratsiooni esitada. Maksuhaldur arvutab ise maksmisele kuuluva summa ja saadab teate maksumaksjale.

Maamaksu peavad maksma:

1.1. maa omanik või

1.2. kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja;

1.3. kui maale on seatud hoonestusõigus, maksab maa omaniku asemel maamaksu hoonestaja;

1.4. kui maale on seatud kasutusvaldus, maksab maa omaniku asemel maamaksu maa kasutusvaldaja;

1.5. riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korral maksab maamaksu maa kasutamise õiguse saanud isik.

Maamaksumäär on 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas. 

Maamaksu tasumise tähtaeg on 31. märts.

Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tuleb tasuda 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 3. oktoobriks 2016.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Kui juhtub, et maksumaksja ei ole maksuteadet saanud, siis tuleb olla ise aktiivne ja uurida, miks ei ole teadet saadetud. Teate mitte saamine ei vabasta maamaksu maksmise kohustusest. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliametit teavitama. Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale uus maksuteade.

Kodualusele maale on Eestis kehtestatud maksusoodustus.

Kodualuse maa maamaksusoodustuse saamiseks on vajalik nelja asjaolu üheaegne esinemine:

  1. isik peab olema maa omanik või maa kasutaja;
  2. maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega maa koosseisu kuulub õuemaa kõlvik;
  3. maal asub hoone;
  4. maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Maamaksu vabastust saab ainult teatud suurusega maa kohta. Kui isik elab linnas või mujal tiheasustusega alal, siis saab maamaksu vabastust kuni 0,15 ha ulatuses. Kui isik elab väljaspool linna või asulat, siis 2,0 ha ulatuses.

Viimased postitused

detsember 6, 2023

Töötaja puhkeaeg – tähtis info tööandjale 

02.03.2023.a. tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C‑477/21, millel on mõju eelkõige Eesti tööandjatele, kelle töötajad töötavad graafiku alusel. Seda seetõttu, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt…

Jätka lugemist
november 14, 2023

Käibemaksuseaduse muudatused alates 01.01.2024: mida ettevõtjad peaksid teadma? 

Eesti käibemaksuseaduse muudatused on juba ammu olnud ettevõtjate jaoks tähelepanu keskpunktis. Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on kohandada käibemaksumenetlusi vastavalt muutuvatele…

Jätka lugemist
november 13, 2023

Raamatupidamine – tähtis lüli kaubanduses 

Kaubandus on Eestis oluline majandusharu, mis hõlmab erinevaid tegevusvaldkondi, sealhulgas jaemüüki, hulgimüüki, eksporti, importi ning e-kaubandust. Eesti asukoht Läänemere piirkonnas ning selle liikmelisus Euroopa Liidus…

Jätka lugemist