Põhjuseks on asjaolu, et käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 alusel on kinnisasja rent/üür maksuvaba käive. Vabatahtlikult võib maksustada ainult äriruume. See on üldine nõue, mis peaks kaitsma füüsilisi isikuid käibemaksu lisakohustusest, kui nad kasutavad korterit elamiseks. Küll aga põhjustab maksuvaba väljund probleeme kinnisasja arendajatele. Maksuvaba käibe korral ei saa sisendkäibemaksu maha arvata ja selle tõttu läheb näiteks üürimajade ehitamine arendajale 20% kallimaks. Kui aga ettevõtja väljund on maksustatav käive, siis saab sisendkäibemaksu maha arvata.
Kinnisvara arendamisega tegeledes oleks ettevõtjal võimalus rendi asemel osutada 9% majutusteenust. Siit ka probleem, kuidas ja mille alusel eristada renti ja majutust. KMS §15 lg 2 p 4 kohaselt maksustatakse 9% maksumääraga majutus või majutus koos hommikusöögiga. Siit aga tekib küsimus, kuidas neid kahte teenust eristada. Mis vahet on korteri rendil/üüril ja majutusteenusel? On ju teada juhuseid, kus isikud elavad aastaid hotellis, sest see on mugav ja ka teinekord soodne.
Turismiseaduse § 17 lg 2 kohaselt on majutusteenus ööbimisvõimaluse ja sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük.
Majutusteenuseks ei loeta turismiseaduse kohaselt:
- ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist;
- majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping;
- õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist;
- majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis;
- erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).
Seega ei peeta majutusteenuseks, majutamist mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping. Küll aga on sama punkti alusel majutusteenus majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürimine tähtajaga kuni kolm kuud. Ehk siis siit tuleb ajaline mõõde kuni kolm kuud. Kui maksustamise juurde tagasi tulla, siis võiks järeldada, et nii kaua kui ei ole sõlmitud üürilepingut ja majutamine ei kesta üle kolme kuu, võib maksumaksja korteri kasutuse külalistele majutusena müüa ja lisada arvele 9% käibemaksu. Küll aga rõhutab maksuhaldur, et nemad vaatavad ikka tehingu olemust. Ei piisa sellest, kui majutusasutused pikendavad iga kolme kuu tagant tehtud üürilepinguid ja teevad maksuvabasid üüriarveid. Maksuhaldur soovib lähtuda tehingu tegelikust majanduslikust sisust.
