Muudatused õppepuhkustes

Uues seaduses on mitmeid täpsustusi ja selgitusi, kuid suuri ning põhimõttelisi muudatusi õppepuhkuste vallas ei ole. Endiselt saab õppepuhkust võtta kuni 30 kalendripäeva aastas töötaja või teenistuja (edaspidi mõlemad nimetatud kui töötaja) taotluse alusel. Taotlus õppepuhkusele mineku kohta tuleb esitada 14 kalendripäeva ette, välja arvatud juhul, kui õppepuhkus on juba kinnitatud üldise puhkuste ajakavaga.

Õppepuhkuse taotluse esitab töötaja. Sisunõuet taotlusele seatud ei ole ehk kui teatisele võib kanda info üksnes õppeasutuses õppimise kohta või täpsed loengusessioonide kuupäevad.

! Taotluses määrab töötaja, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta.

Praktikas on olnud küsimuseks, kas õppepuhkust võib võtta ainult õppesessiooni ajaks või ka iseseisva töö tegemiseks. Seaduse eelnõu seletuskirjas on öeldud, et TäKS-i eesmärk oli jätta töötajale paindlikkus ja võimalus lähtuda oma individuaalsest õppimisvajadusest. Koolituse alusdokumendiks on õppekava, milles sätestatakse koolituse sisu (loenguplaan, iseseisva töö maht, õppepraktika, vaatlustunnid jm). Seega tähendab koolitusel osalemine osavõttu õppekavas kirjeldatud õppetööst, sh iseseisva töö tegemist ja õppepraktikal osalemist.

Seni kehtinud regulatsiooni järgi võis tööandja õppepuhkuse andmist edasi lükata, juhul kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samal ajal õppepuhkusel. Kui tegemist oli kuni 10 töötajaga väikeettevõttega, oli tööandjal justkui alati võimalik õppepuhkuse andmist edasi lükata, kuigi otsest vajadust ei olnud ning töökorraldus ettevõttes oli sujuv ning oleks seda võimaldanud.

Uue korra eripärad

Uue korra alusel on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal.

! Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.

Samuti on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille puhul õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu.

Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.

Tööalase enesetäiendamise vajadust hinnatakse töö- või ametikoha vajadustest lähtuvalt.

! Õppepuhkust saab võtta üksnes selliseks täienduskoolituseks, mida korraldab täienduskoolitusasutuse pidaja.

Kui töötaja soovib ise minna koolitusele, mis võiks arendada tema tööalaseid oskusi (näiteks keeleõpe, asjaajamise kursused, juhtimiskoolitus), on õppepuhkus tasustatav. Selleks et otsustada, kas tööalane täiendusõpe tuleks vormistada õppepuhkusena või läheb koolitusel osalemine tööaja alla, tuleb hinnata, kas koolitusel osalemine on töötaja isiklik soov või on tööandja nõudnud vastaval koolitusel osalemist.

Tasemeõppe puhkusetasu arvutamine

Juhul kui koolitus lähtub tööandja huvidest, on aluseks töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5 või avaliku teenistuse seaduse § 31 ehk kokkuvõetult on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Ka ametnikule tuleb tagada võimalus ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ning koolitusel osalemiseks tuleb ametnikule säilitada tema tasu.

Tasemeõppe – põhiharidusõppe, üldkeskharidusõppe, kutseharidusõppe, rakenduskõrgharidusõppe ning bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe – lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse TLS-i § 29 lg 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

! Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga.

Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Ehk kui 2016. aastal on kehtiv töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot ning 2016. aastal on 365 päeva, siis 430 : (365 : 12) = 14,14 eurot.

Kui töötaja on näiteks ühel kevadel võtnud õppepuhkust ülikooli lõpetamiseks, kuid mis tahes põhjusel ei ole kooli lõpetanud, võib tööandja keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale selleks juba puhkust andnud.

Puhkust õppe lõpetamiseks võib anda nii kevadel kui ka kohe sügisel, kui usin õppija asub kirjutama lõputööd või osaleb eksamiks ettevalmistavatel kursustel.