Nüüd võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
maksega viivitamise korral viivist võlaõigusseaduse § 94-s nimetatud määras, millele lisandub 8%
aastas. Viivisemäär suurenes 1% võrra, varasem oli see 7% aastas. Muudatuse
eesmärk on suurema intressiga motiveerida võlgnikku võlgnevust kiiremini
likvideerima.
Varem võis võlausaldaja nõuda võlgnikult, juhul kui pooled ei olnud lepingus
konkreetses viivisemääras kokku leppinud, Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära ja
lisaks 7% võlgnetavalt summalt aastas.
Kõige olulisem muudatus on lõigetes 9
ja 10, mille kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik ei tohi
kokkuleppega eelpool väljatoodud viivisenõuet piirata või viivisenõuet
välistada kui kokkulepe on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Samuti keelab § 113 uus redaktsioon kokkuleppe, milles
riigihangete seaduse § 10-s väljatoodud isikud peavad maksma
viivist alla seaduse uue määra.
Täiesti uue sättena on võlaõigusseadusesse sisse toodud võlausaldaja võimalus
nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses (VÕS § 1131). Oluline on muudatuse juures asjaolu,
et sissenõudjal puudub otsene tõendamiskohustus antud kulu tekkimises.
Latest articles
22
Feb
7
Jan
7
Jan
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.