Raamatupidamis- ja nõustamisteenuste pakkuja alates 1989. aastast

OSAÜHINGU PÕHIKIRI – KAS VAJAKS KAASAJASTAMIST?


Osaühingu põhikiri on dokument, mis on kohustuslik, aga mille olemasolu ja sisu igapäevaselt tihti meeldegi ei tule. Ometigi on tegemist osaühingu ühe tähtsaima dokumendiga, millest nähtub osaühingu juhtimise ja osaühingu osadega seonduv, majandusaasta periood ja palju muud.

Osaühingu põhikiri muutub enamasti aktuaalseks olukorras, kus soovitakse äriregistris midagi osaühinguga seoses muuta. Ootamatult võib selguda, et soovitud muudatust ilma põhikirja muutmata läbi viia ei saa. Näiteks võib põhikirja muutmine olla vajalik ka osaühingu aadressi vahetamisel, kui kehtivas põhikirjas on osaühingu aadress täpselt kirjas (mitte kohaliku omavalitsuse täpsusega) või on osaühingu asukoht edaspidi mõnes teises kohalikus omavalitsuses. Samuti võib kõne alla tulla põhikirja muutmine, kui on soov suurendada osakapitali ülekursiga, kuid kehtiv põhikiri ülekurssi ei võimalda või moodustada muu reserv, aga põhikiri muu reservi loomist ette ei näe.

Olukorras, kus osaühingul on palju aastaid olnud põhikiri muutmata kujul, võib põhikiri vajada muutmist või ülevaatust ka seadusandlusega kaasajastamise kontekstis. Näiteks sätestab kehtiv äriseadustiku (ÄS) § 169 lg 2, et osa iga üks sent annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Varasema regulatsiooni kohaselt andis osa iga euro ühe hääle. Seega olukorras, kus põhikirjas vastav teave puudub, võib juhtuda, et osanike koosoleku protokollist või otsusest nähtub ebaõige häälte arv. Samuti võimaldab kehtiv ÄS § 149 lg 6 kanda põhikirja osaühingu osa võõrandamise notariaalsest vormist loobumise. Viimane kehtib samas vaid juhul, kui kõik osaühingu osanikud on sellise põhikirja muutmise poolt, osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud.

On võimalik ka olukord, kus põhikirja tahetakse muuta ühes konkreetses osas, aga põhikirja uue versiooni läbivaatamisel avastab registripidaja põhikirja teisest osast vea, mis varasematel aastatel oli kahe silma vahele jäänud.

Põhikirjaga paralleelselt võib olla kehtiv ka osanike leping. Põhikiri on erinevalt osanike lepingust avalikult nähtav ja kättesaadav kohustuslik dokument ning kehtib kõikide osanike suhtes. Osanike leping on aga vabatahtlik võlaõiguslik leping, mis ei ole avalik ning ei laiene automaatselt uuele osanikule. Kuigi osanike leping võimaldab reguleerida osanike omavahelisi õiguseid, kohustusi ja osaühingu eesmärke detailsemalt ning lepingus saab kokku leppida ka näiteks leppetrahvides, ei saa seda lepingut kasutada osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Küll aga võib kohus ÄS § 178 lg 1 kohaselt osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse.

Seega tasub aeg-ajalt üle vaadata osaühingu põhikiri tervikuna ning vajadusel muuta põhikirja juba osaühingu tulevikuplaane ja vajadusi silmas pidades, vältimaks korduvate muudatuste tegemise vajadust.

Kui põhikirja ülevaatuse ja muutmise osas soovite täiendavat nõu ja abi, siis Leinoneni õigusnõustajad on alati valmis teid abistama.

 

Autor: Helen Kaur

Positsioon: Senior Legal Advisor

E-post: helen.kaur@leinonen.ee

 

 



19.05.22


Author:

linkedin icon image logo

Helen Kaur

Legal Advisor

Email: helen.kaur(at)leinonen.ee

Latest articles

2

Apr

International Payroll - Successfully operating globally with minimal...

13

Jun

Personalitöötajad suvel ei puhka[1] - millise töökoormuse toovad...

19

May

OSAÜHINGU PÕHIKIRI – KAS VAJAKS KAASAJASTAMIST?

Võtke meiega ühendust

Email again:
Services