Osaühingu põhikiri
on dokument, mis on kohustuslik, aga mille olemasolu ja sisu igapäevaselt tihti
meeldegi ei tule. Ometigi on tegemist osaühingu ühe tähtsaima dokumendiga,
millest nähtub osaühingu juhtimise ja osaühingu osadega seonduv, majandusaasta
periood ja palju muud.
Osaühingu põhikiri
muutub enamasti aktuaalseks olukorras, kus soovitakse äriregistris midagi osaühinguga
seoses muuta. Ootamatult võib selguda, et soovitud muudatust ilma põhikirja
muutmata läbi viia ei saa. Näiteks võib põhikirja muutmine olla vajalik ka osaühingu
aadressi vahetamisel, kui kehtivas põhikirjas on osaühingu aadress täpselt
kirjas (mitte kohaliku omavalitsuse täpsusega) või on osaühingu asukoht
edaspidi mõnes teises kohalikus omavalitsuses. Samuti võib kõne alla tulla
põhikirja muutmine, kui on soov suurendada osakapitali ülekursiga, kuid kehtiv
põhikiri ülekurssi ei võimalda või moodustada muu reserv, aga põhikiri muu
reservi loomist ette ei näe.
Olukorras, kus osaühingul
on palju aastaid olnud põhikiri muutmata kujul, võib põhikiri vajada muutmist või
ülevaatust ka seadusandlusega kaasajastamise kontekstis. Näiteks sätestab
kehtiv äriseadustiku (ÄS) § 169 lg 2, et osa iga üks sent annab ühe hääle, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Varasema regulatsiooni kohaselt andis
osa iga euro ühe hääle. Seega olukorras, kus põhikirjas vastav teave puudub,
võib juhtuda, et osanike koosoleku protokollist või otsusest nähtub ebaõige
häälte arv. Samuti võimaldab kehtiv ÄS § 149 lg 6 kanda põhikirja osaühingu osa
võõrandamise notariaalsest vormist loobumise. Viimane kehtib samas vaid juhul,
kui kõik osaühingu osanikud on sellise põhikirja muutmise poolt, osaühingu
osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud.
On võimalik ka
olukord, kus põhikirja tahetakse muuta ühes konkreetses osas, aga põhikirja uue
versiooni läbivaatamisel avastab registripidaja põhikirja teisest osast vea,
mis varasematel aastatel oli kahe silma vahele jäänud.
Põhikirjaga
paralleelselt võib olla kehtiv ka osanike leping. Põhikiri on erinevalt osanike
lepingust avalikult nähtav ja kättesaadav kohustuslik dokument ning kehtib kõikide
osanike suhtes. Osanike leping on aga vabatahtlik võlaõiguslik leping, mis ei
ole avalik ning ei laiene automaatselt uuele osanikule. Kuigi osanike leping
võimaldab reguleerida osanike omavahelisi õiguseid, kohustusi ja osaühingu
eesmärke detailsemalt ning lepingus saab kokku leppida ka näiteks
leppetrahvides, ei saa seda lepingut kasutada osanike otsuse kehtetuks
tunnistamiseks. Küll aga võib kohus ÄS § 178 lg 1 kohaselt osaühingu vastu
esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus
oleva osanike otsuse.
Seega tasub
aeg-ajalt üle vaadata osaühingu põhikiri tervikuna ning vajadusel muuta
põhikirja juba osaühingu tulevikuplaane ja vajadusi silmas pidades, vältimaks
korduvate muudatuste tegemise vajadust.
Kui põhikirja ülevaatuse ja muutmise osas soovite täiendavat nõu ja abi, siis Leinoneni õigusnõustajad on alati valmis teid abistama.
Autor: Helen Kaur
Positsioon: Senior Legal Advisor
E-post: helen.kaur@leinonen.ee
Latest articles
2
Apr
13
Jun
19
May
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.