Leinonen’i maksunõustamise meeskond võtab kokku mõned olulisemad 2020. aastal jõustunud maksumuudatused.
Palgamaksud
Alates uuest aastast ei ole palgamaksu määrades muudatusi:
- Sotsiaalmaksu määr on 33%. Alates 01.01.2020 on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 540 eurot (2019. aastal kehtinud 500 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,20 eurot kuus.
- Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.
- Kinnipeetav tulumaks on 20%. Sarnaselt eelmise aastaga sõltub maksuvaba tulu summa isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus.
- Kogumispensioni makse määr on 2%. Kontrolli kinnipidamise kohustuse olemasolu https://www.pensionikeskus.ee/. Lisaks soovitame kontrollida eakaid töötajaid, sest vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ega alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.
Pane tähele 29.01.2020 võttis Riigikogu vastu kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (https://www.riigikogu.ee/). Pensionireformi jõustumisel muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks.
Töötasu alammäär: palga maksuarvestuses tuleb tähele panna, et alates 01.01.2020 on töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot, seega töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 584 eurot kuus.
Tulumaksuseadus
Tööle ja koju sõidupilet
Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist.
Välisriigist saadud dividendi tulumaksuvabastuse tõendamine
Alates 01.01.2020 on Eesti äriühingul, mis on saanud dividende välisriigi äriühingult, kus Eesti äriühing omab vähemalt 10%list osalust, kohustus maksuvabalt dividendi edasimaksmisel tõendada tulumaksu kinnipidamist või dividendide aluseks olnud kasumiosa tulumaksuga maksustamist välisriigist, olenemata millisest riigist dividend saadakse.
Lahkumismaks
Jõustunud muudatus puudutab Eesti äriühinguid, kes viivad oma vara teises riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta. Lahkumismaksuga tuleb arvestada ka Eestis registreeritud välisriigi äriühingu püsival tegevuskohal, mis viib oma vara Eestist välja. Tulumaksuga maksustatakse väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe. Ema- ja tütarettevõtjate vahelised tehingud lahkumismaksu kohaldamisalasse ei kuulu.
Hübriidsete ebakõlade tulumaksuga maksustamine
Hübriidsed ebakõlad võivad tekkida piiriülestes situatsioonides, kus erinevad riigid kohtlevad maksustamise mõttes ühte ja sama üksust või finantsinstrumenti erinevalt, mille tulemuseks on kulude mitmekordne mahaarvamine või tuludest väljaarvamine. Selliste olukordade vältimiseks lisati tulumaksuseadusesse uus peatükk “maksustamine maksustamise ebakõla korral”. Peatüki eesmärk on vältida topeltmittemaksustamist, mida põhjustavad erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimisel eri riikides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel.
Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg pikenes ühe kuu võrra
Füüsilised isikud peavad oma 2019. a teenitud tulud deklareerima hiljemalt 30.04.2020 (varasema 31.03. asemel). Pikenes ka tulumaksu tasumise tähtaeg, mis on senise juuli asemel oktoober.
Käibemaksuseadus
Nõudmiseni varu mõiste ja käibe tekkimise aeg
Alates 01.01.2020 saab Eesti äriühing viia oma kaupa teise liikmesriigi lattu teadaolevale ostjale nii, et see ei tekita kauba müüjale kohest? käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust.
Alltoodud tingimuste täitumisel ei teki kauba toimetamisel teise liikmesriiki ühendusesisest käivet ega teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustust, vaid tekib nõudmiseni varu teises liikmesriigis. Eesti äriühingul tekib Eestis kauba ühendusesisene käive, kui kaup võõrandatakse liikmesriigis.
Nõudmiseni varu tingimused:
- müüjal ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta või -asukohta;
- müüjal on teada, kes on kauba ostja teises liikmesriigis;
- kauba viimisel liikmesriiki täidetakse teise liikmesriiki toimetatud kauba soetaja andmed ühendusesisese käibe aruandes (vorm VD);
- ostja on käibemaksukohustuslane;
- kaubad viiakse laost välja 12 kuu jooksul;
- nii ostja kui ka müüja peavad toimetatud kauba kohta arvestust.
Aheltehingud
Kui ühte ja sama kaupa võõrandatakse mitu korda järjest ühe transporditehingu raames, siis 0%-list maksumäära saab kasutada ainult sellise müügi puhul, kui kaup viiakse üle piiri teise liikmesriiki.
0%lise käibe tõendamine
Kui müüja ei deklareeri kauba võõrandamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele VD-aruandel, ei ole tal enam õigust käsitada seda 0%lise ühendusesisese käibena, vaid see tuleb maksustada müüja liikmesriigis siseriikliku käibena.
Investeerimiskuld
Seaduses täpsustati investeeringukulla mõistet, et see oleks kooskõlas käibemaksudirektiivis kasutatava mõistega.
Maksualase teabevahetuse seadus
Maksunõustajad, advokaadid, audiitorid ja teatud juhtudel ettevõtted ise on kohustatud esitama maksuhaldurile teavet piiriüleste maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele.
Vaata lisaks: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019024
