ÄRISALADUSE MÕISTE UUE SEADUSE VALGUSES

Eestis jõustus 17.12.2018.a. ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), mille üheks eesmärgiks on viia Eesti õigus Euroopa Liidu ärisaladuse kaitse direktiiviga kooskõlla.

Seaduse eelnõu seletuskirjas on viidatud, et ärisaladuse mõistes ei ole midagi uut, sest Riigikohus on oma varasemas praktikas ärisaladuse mõistet sarnaselt sisustanud. Väärib märkimist, et antud seaduses toodud ärisaladuse mõiste on üsna üldine ja võib olla juriidilisi teadmisi mitteomavale isikule olla raskesti arusaadav. Nimelt on EKTÄKS kohaselt ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

  1. 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
  2.  2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu

   ja

  1.  3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Seaduse eelnõus on viidatud, et teavet saab olenemata selle sisust või olemusest pidada ärisaladuseks siiski üksnes juhul, kui see vastab kõigile kolmele eelnõukohase seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele. Seega tuleb igal ettevõtjal mõelda antud definitsiooni põhjal, mis on see nende ettevõttega seotud teave, millel on kaubanduslik väärtus, mille jaoks tuleb ettevõtjal kasutusele võtta meetmeid, et hoida seda salajas. Nimelt ei ole sellest tulenevalt igasugune teave, mis on ettevõttega seotud, ärisaladus.

Ärisaladuse õiget määratlemist mõjutab oluliselt ka asjaolu, et ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, on võimalik rakendada nii tsiviilõiguslikku kui ka kriminaalvastutust.

Küll aga on toodud EKTÄKS-s n-ö vilepuhumise erand. Ärisaladuse saamist, kasutamist või avaldamist ei peeta ebaseaduslikuks juhul, kui see on vajalik, et avalikustada avalike huvide kaitsmise eesmärgil ebaseaduslik tegu; töötaja saaks töötajate esindaja kaudu kaitsta oma õigusi ja huve, tingimusel, et töötaja poolt esindajale ärisaladuse avaldamine on vajalik esindaja pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, või kaitsta tunnustatud õigustatud huvi.

Osaühingu LEINONEN Maksu- ja õigusnõustamise osakonna nõustajad saavad ettevõtjat antud valdkonnas nõustada ja aidata defineerida ettevõttes ärisaladuse mõiste ja nõustada ärisaladuse efektiivsete kaitse abinõude rakendamisel.

Viimased postitused

Kõik mida peate teadma aastaaruande kohta - Leinonen
veebruar 14, 2025

Kõik mida peate teadma aastaaruande kohta

Kuna Eestis on majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg 30. juuni. Tuletame meelde peamisi majandusaasta aruannete koostamise ja esitamisega seotud aspekte. Majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine pole mitte…

Jätka lugemist
MIDA TEHA, KUI ETTEVÕTTE OMAKAPITAL ON VÄIKSEM KUI POOL AKTSIA-/OSAKAPITALIST? - Leinonen
jaanuar 31, 2025

MIDA TEHA, KUI ETTEVÕTTE OMAKAPITAL ON VÄIKSEM KUI POOL AKTSIA-/OSAKAPITALIST?

Kui ettevõtte netovara on väiksem kui pool aktsia/-osakapitalist, peab ettevõtte juhatus Eesti äriseadustiku kohaselt kutsuma kokku aktsionäride/osanike koosoleku. Koosolek kutsutakse kokku, et leida lahendus ja…

Jätka lugemist
Kuidas mõjutab uus mootorsõidukimaksu seadus Eestis tegutsevaid välisomanduses ettevõtteid? - Leinonen
jaanuar 28, 2025

Kuidas mõjutab uus mootorsõidukimaksu seadus Eestis tegutsevaid välisomanduses ettevõtteid?

1. jaanuaril 2025 jõustus Eestis uus mootorsõidukimaksu seadus. Automaksu peavad maksma kõik sõidukiomanikud ja sõidukite vastutavad kasutajad Eestis, mis tähendab, et see puudutab lisaks eraisikutele…

Jätka lugemist