Eesti majandus on muutunud väga konkurentsivõimeliseks ja toetab nii suuri rahvusvahelisi ettevõtteid kui ka äsja asutatud idufirmasid. Viimastel aastatel on Eesti tõusnud infotehnoloogia liidriks kogu maailmas ja riik investeerib sellesse sektorisse palju.
Eestis on maailmatasemel inimkapital ja selle kvalifitseeritud tööjõud on suureks abiks igale ettevõtjale, kes kavatseb Eestis äritegevust alustada. Eesti tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud ja mitmekeelne. Riigis räägitakse laialdaselt inglise keelt.
Ettevõtluse alustamine Eestis on tehtud äärmiselt lihtsaks. Eestist on saanud esimene riik maailmas, mis pakub e-residentsust. See tähendab, et ettevõtjad üle maailma saavad Eestis ettevõtte asutada, kui nad on e-residentideks. Samuti võimaldab see ettevõtjal juhtida ettevõtet eemalt.
ETTEVÕTTE ASUTAMINE
Enne ettevõtlusega alustamist Eestis on vaja valida, millist juriidilist isikut soovitakse asutada. Eesti äriseadustik reguleerib ettevõtete asutamist riigis. Äriseadustiku kohaselt on olemas viis juriidilise isiku vormi. Need on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ). Kõige levinumad ettevõtlusvormid on osaühing ja aktsiaselts.
Osaühingute (OÜ) puhul peab osakapital olema vähemalt 0,01 eurot, kui äriühingul on üks asutaja. Kuigi osakapital võib olla ainult 0,01 eurot, on väga soovitatav asutada ettevõte, mille osakapital on vähemalt 2500 eurot.
Aktsiaseltside puhul peab aktsiakapital olema vähemalt 25 000 eurot.
Pange tähele, et aktsiakapital peab olema täielikult sisse makstud enne äriühingu asutamist.
Eestis on kaks võimalust uue ettevõtte asutamiseks. Esimene neist on elektrooniline registreerimine e-äriregistri kaudu. See võimalus on saadaval ainult füüsilisele isikule, kellel on e-residentsus või Eesti ID-kaart. Füüsilisest isikust asutajal on võimalus asutada ettevõte ilma sissemakseta. Teine võimalus on registreerimine notari kaudu.
MAKSUSTAMINE
Oma suhteliselt madalate maksumäärade ja ettevõtete tulumaksu puudumise tõttu jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt on Eestil võrreldes teiste riikidega üks konkurentsivõimelisemaid maksusüsteeme. Äritegevuse lihtsustamiseks saab kõik maksudeklaratsioonid esitada internetis.
Eestis ei maksustata ettevõtteid traditsioonilise ettevõtte tulumaksuga Eesti residendist äriühingute ja välismaiste üksuste püsivate tegevuskohtade (sealhulgas filiaalide) suhtes kohaldatakse 20%, mis arvutatakse 20/80 tulumaksuna ainult kogu jaotatud kasumi (nii tegeliku kui ka arvestusliku) suhtes ning kinnipeetud ja reinvesteeritud kasumilt on 0% maks. Alates 2025. aasta jaanuarist tõuseb tulumaksumäär 22%-ni, mis arvutatakse 22/78 tulumaksuna. Alates 1. jaanuarist 2018 kuni 1. jaanuarini 2025 vähendati ettevõtte tulumaksumäära regulaarsete kasumieraldiste suhtes 20%-lt 14%-le, kuid ainult juhul, kui dividendid makstakse juriidilistele isikutele. Ettevõtete maksustamisperiood on kuu, tulumaks tuleb deklareerida ja tasuda järgmise kuu 10. kuupäevaks. Üksikisiku tulumaksumäär Eestis on 20%. Üksikisiku tulumaksu maksustamisperiood on üks kalendriaasta. Töötajate sissetuleku maksustamine toimub üldjuhul tulumaksu kinnipidamisega, mille määr on 20% töötaja brutopalgast. Alates 2025. aasta jaanuarist tõuseb üksikisiku tulumaksumäär 22%-ni. Tööandjad peavad iga kuu kinni maksud töötajate brutopalgast, mis tähendab, et töötajale ei teki täiendavaid makseid ega avaldamiskohustusi. Eesti maksuresidentidel on kohustus deklareerida Eestis oma kogu maailma sissetulek, sõltumata sissetulekute päritolust. Mitteresidente maksustatakse ainult nende teenitud tulult Eesti piires.
Alates 2024. aasta jaanuarist on Eestis standardne käibemaksumäär 22%. Kui ostjale väljastati arve ja kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 1. jaanuari 2024, võib käibemaksu kassapõhise arvestuse kasutaja kuni 31. detsembrini 2025 tasuda käibemaksu määraga 20%. Vähendatud käibemaksumäära 9% kohaldatakse raamatute, meditsiinitoodete, perioodiliste väljaannete ja majutusteenuste suhtes. Alates 2025. aasta jaanuarist kohaldatakse majutusteenustele vähendatud käibemaksumäära 13%. 0% määr kehtib kõigile rahvusvahelise äritegevusega seotud kaupadele ja teenustele.
Lisateavet maksustamise kohta Eestis leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
TÖÖTAMINE
Eesti töösuhete tuumik on reguleeritud Eesti töölepingu seadusega (TLS).
Välismaalased on kohustatud maksma Eestis residendimaksu ainult siis, kui nad viibivad Eestis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui välisriigi töötaja vastab Eestis maksuresidentsuse kriteeriumidele, peaks ta registreerima elukoha määramise vormi.
Selleks, et võtta Eestis ettevõtluses tööle inimesi, tuleb töötajad alati registreerida Maksu- ja Tolliameti poolt peetavasse töötamise registrisse. Kui töötajatel ei ole veel Eesti ID-numbrit, peavad nad selle hankima kohalikult omavalitsuselt.
Juhul kui tööandja otsustab töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, nagu on ette nähtud Eesti töölepingu seaduses, tuleb kirjalik etteteatamisaeg määrata vastavalt tööperioodile ning see varieerub 15 päevast isikute puhul, kelle tööperiood on alla aasta, kuni 90 päevani isikute puhul, kes on töötanud ettevõttes üle kümne aasta.
Töötaja võib tähtajatult sõlmitud töölepingu igal ajal tavapäraselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette taasesitamist võimaldavas vormis.
OLLES VÄLISMAALANE
Eesti on Euroopa Liidu liige, nii et EL-i kodanike jaoks on EL-i sees liikumine ja töötamine vaba. Kui aga välismaalane soovib Eestis viibida ja töötada rohkem kui 90 päeva, tuleb taotleda elamisluba.
Välismaalaste kogukond on suurim ja elavaim pealinnas Tallinnas. Kuid ka Tartus on üsna suur hulk välisüliõpilasi ja -töötajaid.
Lisateavet Eestis elamise kohta leiate Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult kodulehelt.
HUVITAVAID FAKTE EESTI KOHTA
- Eesti oli esimene riik maailmas, mis võttis kasutusele e-valimised.
- Umbes 50% Eesti territooriumist on kaetud metsaga.
- Üle 40%-l Eesti tööealistest inimestest on kõrgharidus.
- Inglise keelt räägib peaaegu 50% Eesti elanikkonnast.
- Eesti on olnud OECD rahvusvahelise maksude konkurentsivõime indeksi pingereas esikohal juba kümme aastat järjest.
- Eesti keel valiti itaalia keele järel maailma teiseks ilusaimaks keeleks.
- Tartu Ülikool on ainus ülikool Baltimaades, mis kuulub 1,2% maailma parimate ülikoolide hulka.
- Eesti laulupidu toimus esmakordselt 1869. aastal ja on UNESCO poolt tunnustatud inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteosena.
- Eestis on üle 2000 saare ja saartel elab kokku üle 40 000 püsielaniku.
Kui olete huvitatud ettevõtte asutamisest Eestis, võtke nõustamiseks ühendust meie ekspertidega.
