Kui rääkida müügi hetkel kohaldatavatest hinnasoodustustest, siis siin ei ole vaidlust. Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 8 alusel ei sisalda maksustatav väärtus ostjale võimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil. Küsimusi tekitab eelkõige selline olukord, kus soodustus antakse küll ärilisel eesmärgil, kuid pärast mingi tingimuse saabumist. No näiteks tehakse hinnaalandust kogu aasta jooksul ostetud kauba koguse pealt. Mida rohkem ostad, seda suurema allahindluse saad. Sellise soodustuse saamine selgub kindla perioodi möödudes ja mingi tingimuse täitudes.
Kui lähtuda maksuhalduri seisukohast, mis on neil ka juhendmaterjalina kodulehel kenasti kirjas, siis kui hinnasoodustust antakse pärast kauba müümist või teenuse osutamist, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikele 7 saab kauba või teenuse maksustatavat väärtust muuta juhul, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse/konkreetsete arve/arvete kohta. Nii müüja kui ka ostja kajastavad sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis.
Käibe maksustatavat väärtust ei saa muuta, kui aasta lõpus kantakse kauba soetajale või teenuse saajale boonusena üle mingi summa ja selle kohta ei esitata kreeditarvet koos viitega arvele (arvetele), millel näidatud kauba või teenuse maksustatavat väärtust muudetakse.
Kui kauba soetaja/teenuse saaja esitab nn boonusarve ja lisab sellele käibemaksu, tekib arve saajal probleem sellelt arvelt sisendkäibemaksu mahaarvamisega. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel peab olema üheselt arusaadav, millist teenust või kaupa soetatakse ning teenuse või kauba seos maksustatava käibega. Ja seetõttu tuleks selliseid boonusarveid käsitleda ainult raamatupidamisdokumentidena, mis ei muuda käibemaksuarvestust.
Kusjuures ära tuleb märkida, et need maksumaksjad, kes on tutvunud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud lahendiga nr 3-08-1863, peavad olema ettevaatlikud, sest maksuhaldur ei ole nõus selle kohtuotsuse alusel sisendkäibemaksu mahaarvamisel järeleandmisi tegema. Tuletan meelde, et selles otsuses jõudis kohus arusaamisele, et käibemaksu seisukohast ei ole vahet, kas müüja teeb kreeditarve või ostja esitab koos käibemaksuga vastuarve. Tähtis on see, et mõlemad pooled oma käibemaksu arvestust muudaksid. Maksuhalduri seisukoht on see, et vastu arve puhul ei anta arve tasujale sisendkäibemaksu tagasi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui tegemist on perioodiboonustega, siis aasta lõpul raha üle kandmisel boonuse saajale ei ole soovitav üldse käibemaksu arvestust muuta. Maksumaksja peaks leppima tõsiasjaga, et ta on riigile rohkem käibemaksu maksnud. Kui ta aga soovib siiski maksustatavat väärtust vähendada, siis tuleb teha kreeditarve (-arved), mitte boonuse saaja ei tee vastu arvet, nii nagu kohtulahend lubab.
