Eestis seni kehtiv 16 000 euro suurune piirmäär kehtib alates 1. aprill 1995. Selle ajal kehtis Eestis kroon ja see summa oli 250 000 krooni. Piirmäärad erinevad liikmesriigiti. Käibemaksu direktiiv näeb ette, et liikmesriigid tohivad kehtestada piirmäära kuni 5000 eurot. Enamus liikmesriikidel on aga piirmäär suurem. See on võimalik, kas varem kehtinud erisuste abil või on liikmesriigid selleks eraldi Euroopa Liidu Nõukogult luba taotlenud. Kelle täpsem huvi, siis piirmäärade suurused võib välja otsida seaduse seletuskirja lisast. Direktiivi artiklis 287 on sätestatud Eestile erand, mille kohaselt võib Eesti kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aasta käibe piirmäär ei ületa 16 000 eurot ehk teisisõnu isikud, kelle käive ei ületa piirmäära ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima. Piirmäära tõstmiseks tuleb vastavalt direktiivi artiklile 395 taotleda luba Euroopa Liidu Nõukogult. Direktiivi kohaselt tuleb menetlus loa andmise osas läbi viia kaheksa kuu jooksul arvates taotluse esitamisest Euroopa Komisjonile. Eesti esitas vastavasisulise taotluse Euroopa Komisjonile 12. mail 2016. Euroopa Liidu Nõukogu juhindub muuhulgas oma otsuse tegemisel ka Euroopa Komisjoni 29. oktoobri 2004. a ettepanekust lihtsustada käibemaksuga seotud kohustusi, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel piirmäär tõsta kuni 100 000 euroni.
Teine kavandatav muudatus puudutab siseriiklikku pöördmaksustamist. Teadupärast on siseriikliku pöördmaksustamise eesmärk võidelda maksupettustega. Seni kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb Eestis pöördmaksustada kinnisasja käivet, kui kinnisasja vabatahtlikust maksustamisest on maksuhaldurit teavitatud. Teiseks pöördmaksustatakse metallijäätmeid ja väärismetalli. Seaduse muudatusega kavandatakse pöördmaksustatavate kaupade nomenklatuuri laiendada. Edaspidi peaksid pöördmaksustamisele kuuluma metalltooted kombineeritud nomenklatuuri koodidega 7208–7220, 7222, 7225, 7226, 7228, 73011000, 730300–7306, 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420, 73143900.
Selle muudatuse vajaduseks on rahandusministeeriumi seletuskirja kohaselt maksupettuste vähendamine selles vallas. Maksuhalduri andmetel oli Eestis 7. märtsi 2016. a seisuga 357 äriühingut, kes tegelevad selliste metalltoodete võõrandamisega või soetamisega, kus esinevad suured käibemaksupettused. Nendest ligi 70 ettevõtet soetavad kaupa puhverettevõtetelt. Käibemaksu kahju 2015. aastal oli ligi 7,2 miljonit eurot. Metallisektori ettevõtjate hinnangul ligi 1/3 teatud metalltoodetest müüakse kasutades puhverettevõtteid. Direktiivi artikli 199a lõige 1 punkt j annab liikmesriikidele õiguse kehtestada pöördmaksustamine muuhulgas toormetallidele ja metallide pooltoodetele. Sama artikli lõike 2 kohaselt tuleb erimeetme kasutusest teavitada käibemaksukomiteed. Pöördmaksustamist on direktiivi kohaselt õigus kohaldada kuni 31. detsembrini 2018. a, kusjuures pöördmaksustamist tuleb rakendada vähemalt kaks aastat. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist 2017, siis Eesti ei saa pöördmaksustamise kehtestamisel enam lähtuda artiklist 199a lõikest 1, vaid peab pöördmaksustamise kehtestamiseks loa taotlema sama direktiivi artikli 395 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogult. Loa saamise menetlus võib kesta kuni kaheksa kuud. Mäletatavasti ei anna Euroopa Liidu Nõukogu lubasid kergekäeliselt. Viimane Eesti poolt saadetud taotlus vääriskivide pöördmaksustamise kohta lükati tagasi ja sellist muudatust seaduses ei jõustunudki.
Tuginedes Rahandusministeeriumi poolt koostatud seaduse seletuskirjale, siis eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline ja kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Piirmäära tõstmisega 16 000 eurolt 40 000 eurole ei kaasne ettevõtjatele mingit kohustuslikku käitumist, vaid suureneb isikute ring, kellel on valikuvõimalus käibemaksukohustuslasena registreerimise osas. Rahandusministeeriumi seisukohast on eelnõu kiireloomuline, kuna metallisektori ettevõtjad, kes maksude tasumisel lähtuvad maksuseadustest, ei ole konkurentsivõimelised oma toodete müümisel. Kui Eesti ei rakenda muudatust 1. jaanuarist 2017, siis pöördmaksustamise kehtestamiseks tuleb luba taotleda Euroopa Liidu Nõukogult ning seetõttu võib eelnõu menetlemine kesta üle aasta ning sellega kaasneb ettevõtetele täiendav majanduslik kahju ning riigile täiendav tulude vähenemine.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 kohaselt peab üldjuhul maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt kuus kuud. MKS muutmise seaduse seletuskirjas on märgitud, et nimetatud säte võimaldab seadusandjal kuue kuulisest üldreeglist lühema jõustumise tähtajaga vastu võtta maksuseadusi vaid põhjendatud juhtudel, milleks muuhulgas on akuutsete ja kiiret lahendamist vajavate maksupettustega tegelemine.
Tulenevalt Rahandusministeeriumi seisukohast võime eeldada, et kavandatavad muudatused jõustuvad üsna kiiresti. Ehk, siis metalli pöörmaksustamise sätted peaksid jõustuma 1. jaanuar 2017 ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõus alates 1. jaanuar 2018.
