Pärast selle aastast koroonakevadet on kaugtöö (sh kodukontori kasutamine) paljude töötajate jaoks uus normaalsus. Koroonapuhangu esimene laine kevadel Eestis näitas, et väga paljudes sektorites saab tööd korraldada ning tööülesandeid edukalt läbi viia distantsilt. Kolleeg, Helen Kaur, on kirjutanud kaugtöö vormistamise juriidilistest aspektidest (artikkel kättesaadav: ”kodukontoris töötamine ja töö tegemise koha kokkulepe” ), kuid ära ei saa unustada maksustamisega seotud nüansse.
Kaugtöö võimaldamine vähendab tööandja kontoriga seotud üldkulusid, kuid siinkohal ei saa siiski rääkida võimalikust kokkuhoiust tööandja jaoks. Kui töötajaga lepitakse kokku kaugtöö tegemine, siis töökoha sisseseadmise kohustus on siiski tööandjal, sõltumata, kas kaugtöö tegemise koht on töötaja kodu või muu koht, kust töötaja töötab distantsilt, kas ajutiselt või jäädavalt. Täna kehtivad maksuseadused ei reguleeri kaugtöö vormist tingituna tehtavate kulude maksustamist. Maksustamisel tuleb vaadata üldiseid tulumaksu– ja käibemaksuseaduse sätteid, juhinduda eksisteerivast kohtupraktikast ning lisaks on abiks ka maksuhalduri poolt väljastatud juhis kodukontorikulude maksustamise osas.
Maksuhaldur on oma juhises kirjeldanud, et kui tööandja annab kodukontorisse suunatud töötajale vajalikud töövahendid (nt laud, tool, kuvar) või soetab töötajale uued vahendid, siis seni kuni üleantav vara on tööandjal arvel vallasvarana, siis vara üleandmist ei maksustata. Kui tööandja poolt antud vara jääb töötajale, siis tuleb leida vara turuhind ning maksustada vara hind erisoodustusena. Samas, kui töötaja hüvitab tööandjale vara maksumuse, siis maksukohustust ei teki. Kui kokkuleppel tööandjaga ostab töötaja vajalikud töövahendid ise, siis tööandja saab maksuvabalt hüvitada ainult need kulud (kuludokumendi alusel), mida kasutatakse töö tegemise eesmärkidel. Märkus! Siinkohal tuleb arvestada, et kui töötaja poolt esitatud kuludokumentidel puudub tööandja äriühingu nimi, siis käibemaksukohustuslasest äriühing kuludokumentidel olevat käibemaksu maha arvata ei saa, kuivõrd sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab arvel olema kauba või teenuse saajana märgitud maksukohustuslase nimi.
Soovitame tööandjal töötajaga kirjalikult kokku leppida kaugtööga seotud kulude kompenseerimise põhimõtted, et kumbki pool ei kuritarvitaks oma õiguseid. Tööandja seisukohast aitab kokkulepe hoiduda ka võimalikust maksukohustusest. Kodukontoriga seotud kulude kompenseerimisel tuleb tööandjal arvesse võtta, et kõik kulud ei ole täies ulatuses maksuvabalt kompenseeritavad. Näiteks vesi, elekter, sideteenused on kululiigid, mida töötaja kasutab nii tööajal kui ka töövälisel ajal oma isiklikuks tarbeks, mistõttu tuleb nn segakulude osas leida argumenteeritud proportsioon, mis osas on kulud seotud tööandja ettevõtlusega. Leinoneni nõustamismeeskond saab abistada kaugtöö kokkuleppe vormistamisel, võimalike kompenseeritavate kulude kokkuleppimisel ja nende vormistamisel (sh proportsiooni leidmisel).
Kliendid on meilt tihti küsinud, kas kaugtöö vormis tööd tegevale töötajale saab maksta igakuiselt fikseeritud summat kaugtöö kulude katteks (internet, kommunaalid, oma kodu kasutamine töö eesmärgil). Vastus on, et saab, kuid mitte maksuvabalt. Küll, aga saab töötaja näiteks rentida oma kodus ühte tuba/nurka tööandjale, mida töötaja kasutab kontorina. Erisoodustust ei teki üksnes siis, kui rendihind vastab turuhinnale. Samas tuleb tähele panna, et renditulu on töötaja maksustatav tulu, millelt tuleb tööandjal tulumaks kinni pidada ning deklareerida TSD-l. Pane tähele! töötajale kodukontori kasutamise eest rendi maksmine ei ole kohustuslik, vaid üksnes üks võimalik lahendus.
Töötaja kaugtöö korras töötamisel võivad ju tööandjal väheneda omatava/renditava kontoriga seotud üldkulud või siis kontori omamise/rentimise vajadus üldse, kuid samas tuleb tööandjal arvestada kaugtöö sisseseadmise ja jooksvate kuludega. Kaugtöö sisseseadmise ega ka kasutamise osas ei ole Eestis täna ühtegi maksusoodustust. Kaugtöö sisseseadmisel tuleb maksustamise seisukohast järgida, kas tööandja poolt antud vara jääb tööandja omandisse või saab töötaja vara endale. Töötajale kodukontoriga seotud kulude kompenseerimisel tuleb analüüsida kulu seost ettevõtlusega ning hüvitatavate kulude proportsioon peab olema tööandja poolt põhjendatud ja kantavad kulud dokumentaalselt tõendatud, selleks, et tööandja ei peaks kompenseeritavatelt kuludelt tulu- ja sotsiaalmaksu maksma (erisoodustust).
Küsimuste korral pöörduge meie maksu-ja õigusnõustajate poole.
