Kuna Eestis on majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg 30. juuni. Tuletame meelde peamisi majandusaasta aruannete koostamise ja esitamisega seotud aspekte.
Majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine pole mitte ainult seadusest tulenev kohustus, vaid see tagab ka läbipaistvuse ning aitab säilitada sidusrühmade, investorite ja reguleerivate asutuste usaldust. Nõuetele mittejärgimine võib kaasa tuua märkimisväärseid karistusi, trahve ja potentsiaalset kahju teie ettevõtte mainele. Julgustame ettevõtteid seda tähtsaks pidama ja vältima tarbetuid probleeme, esitades aruanded õigeaegselt ja nõuetekohaselt.
Peamised punktid, mida meeles pidada:
- Juhatuse liikmed vastutavad aruannete õigsuse eest.
- Aruannete esitamata jätmine võib kaasa tuua registrist kustutamise või trahvi.
- Registri ja Infosüsteemide Keskus annab enne kustutamist hoiatuse, lubades täitmiseks ajapikendust.
Õigeaegne esitamine väldib tõsiseid tagajärgi ja säilitab ärivõimalused.
Kasulik teave aastaaruande koostamiseks
Vastavalt raamatupidamise seadusele kategoriseeritakse ettevõtted aruandekuupäeva, bilansiandmete ja avaliku huvi taseme alusel. Erinevad nõuded majandusaasta aruannetele kehtestatakse lähtuvalt Eesti Finantsaruandluse Standarditest.
Kui ettevõte ei vasta kahel järjestikusel majandusaastal oma kategooria kriteeriumitele, kohaldatakse alates kolmandast aastast (kahele järjestikusele majandusaastale järgnevast aastast) selle kategooria sätted, kuhu ta praegu kuulub.
Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama asjakohaselt ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta, võimaldades kasutajatel teha teadlikke äriotsuseid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.
Raamatupidamise seaduse kohaselt võivad mikro- ja väikeettevõtted koostada Eesti finantsaruandluse standardite alusel täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja võib valida väikeettevõtte lühendatud või täismahus majandusaasta aruande koostamise. Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet, ei pea koostama tegevusaruannet.
Finantsaruanded peavad andma õige ja õiglase ülevaate ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.
Keskmise suurusega ja suurettevõtjad peavad koostama täismahus majandusaasta aruande, mis sisaldab tegevusaruannet, nelja põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisasid. Täismahus majandusaasta aruanne on kohustuslik ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.
Mikro- ja väikeettevõtjad võivad soovi korral koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande ning nad võivad vajadusel koostada ka täismahus majandusaasta aruande.
Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas valuutas, kusjuures arvude täpsusaste on selgelt märgitud (nt eurodes või tuhandetes eurodes).
Bilanss ja kasumiaruanne
Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapital) majandusaasta lõpu seisuga). Kasumiaruanne loetleb tulud ja kulud ning on vaade ettevõtte majandustulemustele aruandeperioodil (tulud, kulud ja kasum või kahjum).
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on ülevaade ettevõtte rahavoogudest aruandeperioodil (raha ja raha lähendite laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumised ja väljaminekud grupeerituna nende eesmärgi järgi – äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudena.
Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse ettevõtte omakapitali muutusi aruandeperioodil. Eraldi peate kajastama omanike tehtud kapitali sissemakseid ja omanikele tehtud väljamakseid, aruandeperioodi kasumit või kahjumit, arvestuspõhimõtete muudatuste mõju, reservide suurendamist ja vähendamist ning muid omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehinguid.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisade arv aastaaruandes on ettevõtteti erinev. Siiski tuleb lisada järgmine teave:
- Majandusaasta aruande koostamisel kasutatud finantsaruandluse standardi selgitus.
- Majandusaasta aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted.
- Põhiaruannete oluliste kirjete selgitused ja nende muudatused aruandeperioodi jooksul.
Tegevusaruanne
Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, mis on olulise tähtsusega ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse hindamiseks, majandusaasta olulisematest sündmustest ning prognoositavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohiks unustada kirja panemast raamatupidamiskohustuslase põhitegevust ja kõrvaltegevusi.
Juhul, kui omakapital ei ole majandusaasta lõpu seisuga kooskõlas äriseadustiku nõuetega (see tähendab, et on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.
Auditeerimiskohustusega raamatupidamiskohustuslased peavad oma tegevusaruandesse lisama peamised majandusaasta ja sellele eelneva majandusaasta finantssuhtarvud ning suhtarvude arvutamise meetodid (võrrandid).
Majandusaasta aruande koostamise alusprintsiibid
- Ettevõtja arvestab oma vara, kohustisi ja tehinguid lahus ettevõtja omanike, kreeditoride, töötajate, klientide varadest, kohustistest ning tehingutest.
- Aruande koostamisel lähtutakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust.
- Aruande avalikustatav info peab olema esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt.
- Aruandes kajastub kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande lugeja majandusotsuseid.
- Aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi.
- Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud.
- Aruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
- Aruannet tuleb koostada kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist.
- Aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab aruande lugejal saada ettevõtja kohta asjakohast ja tõepärast infot.
- Tehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.
Majandusaasta aruande sisu oleneb ettevõtte liigist.
Inglisekeelne aastaaruanne
Kui ettevõte soovib koostada ingliskeelset informatiivset aruannet, tuleks aruande üldinfos teha vastav valik. Seejärel on võimalik paralleelselt täita nii eesti- kui ka ingliskeelseid vorme ning koostada informatiivne inglisekeelne aruanne. Süsteemis allkirjastatakse ja registrisse (e-äriregistrisse) esitatakse ainult aastaaruande eestikeelne versioon.
Põhi- ja kontaktandmete muutmine
Aruande koostamisel saab märkida, kas aruande esitamisega soovitakse äriregistris juriidilise isiku kehtivate sidevahendite andmeid uuenda või mitte. Äriregistrile esitatav e-posti aadress peab olema eelnevalt kinnitatud (e-posti aadressile saadetakse vastav kiri, kus tuleb e-posti õigsus kinnitada).
Finantsaruannete esitamise tähtajad
Majandusaasta aruanne ning sellega koos esitatavad dokumendid ja andmed tuleb maakohtu registriosakonnale esitada kuue (6) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
Välismaa äriühingu filiaal esitab välismaa äriühingu majandusaasta aruande maakohtu registriosakonnale ühe (1) kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme (7) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui aruandeperioodil majandustegevust ei toimunud.
Ülevaatus ja audit
Limiite on võrreldes varem kehtinud määradega tõstetud 25% ning uued piirmäärad hakkavad kehtima 2024. aasta majandusaasta aruandele. Kohustusliku ülevaatuse või auditi kriteeriumidele vastavad ettevõtted peaksid audiitori valikuga alustama juba täna, sest Eestis on audiitorite pakkumine nõudlusest väiksem.
Ülevaatus
Ülevaatus on kohustuslik ettevõttele, kelle raamatupidamise aastaaruanne sisaldab vähemalt kahte aruandeaasta näitajat, mis ületavad järgmisi tingimusi:
- Müügitulu või tulu – 2 000 000 eurot.
- Varade suurus bilansipäeva seisuga – 1 000 000 eurot.
- Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 24 inimest.
Lisaks on ülevaatus kohustuslik, kui üks näitajatest ületab järgmisi piirmäärasid:
- Müügitulu või tulu – 6 000 000 eurot.
- Varade suurus bilansipäeva seisuga – 3 000 000 eurot.
- Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 72 inimest.
Auditeerimine
Auditi kohustus kehtib äriühingule, kelle vähemalt kaks aruandeaasta näitajat ületavad järgmisi piirmäärasid:
- Müügitulu või tulu – 5 000 000 eurot.
- Varade suurus bilansipäeva seisuga – 2 500 000 eurot.
- Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 50 inimest.
Kui vähemalt üks aruandeaasta näitajatest ületab järgmisi piirmäärasid, on samuti audit kohustuslik:
- Müügitulu või tulu – 15 000 000 eurot.
- Varade suurus bilansipäeva seisuga – 7 500 000 eurot.
- Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 180 inimest.
