Kehtiva seaduse järgi ei käsitata erisoodustusena kulutusi töötaja transpordile üksnes siis, kui ühistranspordi kasutamine on aja- või rahakulu tõttu raskendatud või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab tema liikumis- ja töövõime olulist langust. Kehtiv tulumaksuseadus ei võimalda üksnes töötajate parema mobiilsuse tagamiseks transpordikulusid maksuvabalt hüvitada. Tööandjal lasub praegu kindlasti kohustus hinnata ühistranspordi kättesaadavust ja tööandja peab suutma tõestada, et muud moodi mõistliku aja ja raha kuluga töötaja tööle ei jõuaks. Alates augustist tõestamise mure kaob kui on täidetud nimetatud tingimused.
Muudatusega soovitakse kergendada tööandjate olukorda, kui töökoha lähedalt ei ole võimalik kvalifitseeritud tööjõudu leida. Seda eriti maapiirkondades. Olukord peaks minema lihtsamaks, kuna tööandja võib edaspidi bussitranspordi kulusid igal juhul maksuvabalt hüvitada ja auto puhul peab elukoht olema vähemalt 50 km kaugusel töökohast.
