MIDA TEHA, KUI ETTEVÕTTE OMAKAPITAL ON VÄIKSEM KUI POOL AKTSIA-/OSAKAPITALIST?

MIDA TEHA, KUI ETTEVÕTTE OMAKAPITAL ON VÄIKSEM KUI POOL AKTSIA-/OSAKAPITALIST? - Leinonen

Kui ettevõtte netovara on väiksem kui pool aktsia/-osakapitalist, peab ettevõtte juhatus Eesti äriseadustiku kohaselt kutsuma kokku aktsionäride/osanike koosoleku. Koosolek kutsutakse kokku, et leida lahendus ja taastada omakapital.

Kui aktsionärid/osanikud ei tee otsust lahenduse kohta ja otsustavad seda probleemi ignoreerida, võib kohus teha otsuse ettevõtte sundlõpetamiseks. Sellisel juhul kustutatakse ettevõte äriregistrist, isegi kui see on aktiivne.

Omakapitali taastamiseks ja seadusega kooskõlla viimiseks on mitu võimalust. Kõige levinumad võimalused:

  1. aktsia-/osakapitali vähendamine või suurendamine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega;
  2. ettevõtte ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine;
  3. likvideerimine või pankrotiavalduse esitamine;
  4. muud meetmed, sealhulgas investorite kaasamine, nõudest loobumine või vabatahtliku reservkapitali moodustamine.

OSAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE

Kõige tavalisem viis omakapitali taastamiseks on suurendada või vähendada aktsia-/osakapitali.

Aktsia-/osakapitali võib vähendada, kui selle väärtus on suur. Näiteks kui aktsia-/osakapital on 100 000 eurot, peab omakapital olema vähemalt 50 000 eurot. Kui ettevõte otsustab aga vähendada aktsia-/osakapitali 2500 euroni, peab omakapital olema ainult 1250 eurot. See meede aitab vähendada ettevõtte netovara nõuet.

Aktsia-/osakapitali suurendamise võimalust kasutatakse siis, kui aktsia-/osakapitali vähendamine ei aita probleemi lahendada. Aktsia-/osakapitali võib suurendada rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega, kusjuures aktsia-/osakapitali suurendatakse minimaalse summa võrra ja ülejäänud summa on ülekurss.

Mitterahalise sissemakse võib teha kas aktsionäri laenu, võlanõude, erinevate esemete või kinnisvara kaudu ehk teisisõnu ükskõik millise nõudeõiguse või rahaliselt hinnatava vara kaudu.

Kui tegemist on aktsiaseltsiga, peab audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist. Osaühingu mitterahalist sissemakset peab audiitor kontrollima ainult juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot.

MUUD MEETMED

Muude meetmete hulka kuulub võimalus luua vabatahtlik reservkapital, kui see on põhikirjaga lubatud. Kuna vabatahtlik reservkapital on osa omakapitalist, teevad aktsionärid/osanikud rahalise või mitterahalise sissemakse vabatahtlikku reservkapitali ja taastavad seeläbi omakapitali.

Kui ettevõttel on aktsionäri/osaniku ees kohustusi, näiteks tasumata arveid, võib aktsionär/osanik LOOBUDA NÕUDE ESITAMISEST ettevõtte vastu, et taastada omakapital.

Kuna „muud meetmed“ ei ole seaduses ammendavalt määratletud, tuleb võimalikke samme hinnata iga ettevõtte puhul eraldi selle konkreetse ettevõtte võimaluste ja võimete põhjal.

Kui teie ettevõtte omakapital ei ole seadusega kooskõlas, aitavad Leinonen OÜ õigusnõustajad leida sobiva lahenduse teie ettevõtte omakapitali taastamiseks ja pakuvad teile protsessi käigus tuge.

Viimased postitused

Kuidas mõjutab uus mootorsõidukimaksu seadus Eestis tegutsevaid välisomanduses ettevõtteid? - Leinonen
4 päeva tagasi

Kuidas mõjutab uus mootorsõidukimaksu seadus Eestis tegutsevaid välisomanduses ettevõtteid?

1. jaanuaril 2025 jõustus Eestis uus mootorsõidukimaksu seadus. Automaksu peavad maksma kõik sõidukiomanikud ja sõidukite vastutavad kasutajad Eestis, mis tähendab, et see puudutab lisaks eraisikutele…

Jätka lugemist
jaanuar 17, 2025

“Raamatupidajal ei hakka siin kunagi igav” – Leinoneni kuues aasta Äripäeva TOPis 

“Konkurentsivõime digiriigis eeldab suurema pildi nägemist raamatupidamises. Paberivabadus, kaugtöö ja pidev kontakt kliendiga on siin olulised,” märgib 6. aastat Äripäeva TOP-i kuuluva Leinonen Eesti raamatupidamisjuht…

Jätka lugemist
KAVANDATUD MAKSU- JA PALGAMUUDATUSED EESTIS (I OSA) - Leinonen
detsember 13, 2024

KAVANDATUD MAKSU- JA PALGAMUUDATUSED EESTIS (I OSA)

Eesti seadusandja on tegelenud 2025. aastal jõustuvate õigusaktide menetlemise ja vastuvõtmisega, millest paljude hulgas on Eestis tegutsevatele ettevõtetele kohaldatavad olulised maksu- ja palgamuudatused. Selles artiklis oleme…

Jätka lugemist