_block.png)
Küllap on paljude raamatupidamisteenuse pakkujate kliendid viimastel aastatel täheldanud, et neile saadetakse täitmiseks „tunne-oma-klienti“ vorme, küsitakse isikut tõendavat dokumenti ja küsitakse rohkem infot kliendi tehingute kohta. Eelnimetatud päringutega ollakse tavaliselt harjunud kui seda teeb krediidiasutus, aga see kõik võib tulla mõningase üllatusena raamatupidamisteenuse pakkuja puhul. Miks siis raamatupidamisteenuse pakkuja käitub nagu krediidiasutus?
Raamatupidamisteenuse pakkujad on tegelikult sarnaselt krediidiasutustele kohustatud isikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) tähenduses. RahaPTS ei erista raamatupidamisteenuse pakkujaid nende suuruse poolest, seega on kohustatud isikuks ka väga väikesed raamatupidamisteenuse pakkujad. Lisaks raamatupidamisteenuse pakkujatele on kohustatud isikute seas näiteks ka kinnisvaramaaklerid, virtuaalvääringu teenuse pakkujad ja pandimajapidajad. Riiklikku järelevalvet raamatupidamisteenuse pakkujate üle teostab Rahapesu Andmebüroo (RAB).
Kohustatud isikuks olemine tähendab seda, et isiku majandus- ja kutsetegevusele rakenduvad täiendavad nõuded, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Väga lihtsustatult tähendab see hoolsusmeetmete kohaldamist, mille hulka kuulub kliendi isikusamasuse tuvastamine, tehingust/ärist arusaamine ja ärisuhte seire. Nimetatud hoolsusmeetmete rakendamine ongi põhjus, miks raamatupidamisteenuse pakkuja küsib isikut tõendavat dokumenti, edastab „tunne-oma-klienti“ vormi, küsib lisainfot tehingute kohta jne. Samuti tuleb selliseid hoolsusmeetmeid rakendada ärisuhte jooksul pidevalt, mitte vaid ühekordselt.
Raamatupidamisteenuse pakkuja kui kohustatud isik ei saa hoolsusmeetmeid rakendamata jätta, sest seadus võimaldab kohustatud isikut sel juhul trahvida. Näiteks on isikusamasuse tuvastamise nõude rikkumise eest juriidilisele isikule ette nähtud trahv kuni 400 000 eurot ja sellises suuruses trahve on ette nähtud ka mitmete teiste rikkumiste eest. Seega ei ole ka võimalik, et raamatupidamisteenuse pakkuja täidab seaduse nõudeid valikuliselt, näiteks kontrollides ainult teatud tüüpi klientide tausta. Ei ole ka lubatud kokkulepe kliendiga, et raamatupidamisteenuse pakkuja hoolsusmeetmeid ei rakenda ja kliendilt midagi ei küsi.
Raamatupidamisteenuse pakkuja päringute eesmärk ei ole seega mitte kliendi koormata, vaid seadusekuulekalt käituda. Kindlasti on koostöö sujuvam, kui klient küsitud info annab ja võimaldab sellega raamatupidajal keskenduda raamatupidamisteenuse osutamisele.
