Osa\u00fchingu p\u00f5hikiri on dokument, mis on kohustuslik, aga mille olemasolu ja sisu igap\u00e4evaselt tihti meeldegi ei tule. Ometigi on tegemist osa\u00fchingu \u00fche t\u00e4htsaima dokumendiga, millest n\u00e4htub osa\u00fchingu juhtimise ja osa\u00fchingu osadega seonduv, majandusaasta periood ja palju muud.<\/p>\n
Osa\u00fchingu p\u00f5hikiri muutub enamasti aktuaalseks olukorras, kus soovitakse \u00e4riregistris midagi osa\u00fchinguga seoses muuta. Ootamatult v\u00f5ib selguda, et soovitud muudatust ilma p\u00f5hikirja muutmata l\u00e4bi viia ei saa. N\u00e4iteks v\u00f5ib p\u00f5hikirja muutmine olla vajalik ka osa\u00fchingu aadressi vahetamisel, kui kehtivas p\u00f5hikirjas on osa\u00fchingu aadress t\u00e4pselt kirjas (mitte kohaliku omavalitsuse t\u00e4psusega) v\u00f5i on osa\u00fchingu asukoht edaspidi m\u00f5nes teises kohalikus omavalitsuses. Samuti v\u00f5ib k\u00f5ne alla tulla p\u00f5hikirja muutmine, kui on soov suurendada osakapitali \u00fclekursiga, kuid kehtiv p\u00f5hikiri \u00fclekurssi ei v\u00f5imalda v\u00f5i moodustada muu reserv, aga p\u00f5hikiri muu reservi loomist ette ei n\u00e4e.<\/p>\n
Olukorras, kus osa\u00fchingul on palju aastaid olnud p\u00f5hikiri muutmata kujul, v\u00f5ib p\u00f5hikiri vajada muutmist v\u00f5i \u00fclevaatust ka seadusandlusega kaasajastamise kontekstis. N\u00e4iteks s\u00e4testab kehtiv \u00e4riseadustiku (\u00c4S) \u00a7 169 lg 2, et osa iga \u00fcks sent annab \u00fche h\u00e4\u00e4le, kui p\u00f5hikirjaga ei ole ette n\u00e4htud teisiti. Varasema regulatsiooni kohaselt andis osa iga euro \u00fche h\u00e4\u00e4le. Seega olukorras, kus p\u00f5hikirjas vastav teave puudub, v\u00f5ib juhtuda, et osanike koosoleku protokollist v\u00f5i otsusest n\u00e4htub eba\u00f5ige h\u00e4\u00e4lte arv. Samuti v\u00f5imaldab kehtiv \u00c4S \u00a7 149 lg 6 kanda p\u00f5hikirja osa\u00fchingu osa v\u00f5\u00f5randamise notariaalsest vormist loobumise. Viimane kehtib samas vaid juhul, kui k\u00f5ik osa\u00fchingu osanikud on sellise p\u00f5hikirja muutmise poolt, osa\u00fchingu osakapital on v\u00e4hemalt 10 000 eurot ja t\u00e4ielikult sisse makstud.<\/p>\n
On v\u00f5imalik ka olukord, kus p\u00f5hikirja tahetakse muuta \u00fches konkreetses osas, aga p\u00f5hikirja uue versiooni l\u00e4bivaatamisel avastab registripidaja p\u00f5hikirja teisest osast vea, mis varasematel aastatel oli kahe silma vahele j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
P\u00f5hikirjaga paralleelselt v\u00f5ib olla kehtiv ka osanike leping. P\u00f5hikiri on erinevalt osanike lepingust avalikult n\u00e4htav ja k\u00e4ttesaadav kohustuslik dokument ning kehtib k\u00f5ikide osanike suhtes. Osanike leping on aga vabatahtlik v\u00f5la\u00f5iguslik leping, mis ei ole avalik ning ei laiene automaatselt uuele osanikule. Kuigi osanike leping v\u00f5imaldab reguleerida osanike omavahelisi \u00f5iguseid, kohustusi ja osa\u00fchingu eesm\u00e4rke detailsemalt ning lepingus saab kokku leppida ka n\u00e4iteks leppetrahvides, ei saa seda lepingut kasutada osanike otsuse kehtetuks tunnistamiseks. K\u00fcll aga v\u00f5ib kohus \u00c4S \u00a7 178 lg 1 kohaselt osa\u00fchingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse v\u00f5i p\u00f5hikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse.<\/p>\n
Seega tasub aeg-ajalt \u00fcle vaadata osa\u00fchingu p\u00f5hikiri tervikuna ning vajadusel muuta p\u00f5hikirja juba osa\u00fchingu tulevikuplaane ja vajadusi silmas pidades, v\u00e4ltimaks korduvate muudatuste tegemise vajadust.<\/p>\n