Selles artiklis toome välja peamised probleemid Balti turgudele sisenemisel ja pakume neile praktilisi lahendusi.

Erinevad õigus- ja maksusüsteemid

Hoolimata kultuurilisest ja majanduslikust sarnasusest on Leedul, Lätil ja Eestil erinev õigus- ja maksusüsteem. Näiteks Leedus peab tulenevalt seadusemuudatustest sageli raamatupidamist uuendama. Lätis ei ole palgaarvestus lihtne, sest kehtivad õigusnormid ja arvutamismeetodid nõuavad suuremat tähelepanu. Eestis võib laialdane digiteenuste kasutamine muutuda märkimisväärseks väljakutseks ettevõtetele, kellel ei ole veel riigi nõuetele vastavat IT taristut.

Nende erinevuste tõttu on vaja pidevalt jälgida iga riigi õigusakte ja maksumuudatusi, et kõik oleks seaduspärane. Ilma nõuetekohase pädevuse ja piisavate ressurssideta peavad ettevõtted otsima vajalike teadmiste ja praktiliste oskustega partnereid, kes nõustavad neid raamatupidamis-, maksu- ja õigusküsimustes.

Arusaamatused asjaajamises

Erinevad keeled ja paljudel juhtudel ka erinevad töömeetodid tekitavad täiendavaid väljakutseid vastastikuses suhtluses partnerettevõtetega. Keelebarjäär ja muutlikud töövõtted võivad raskendada koostööd, mis toob kaasa arusaamatusi, möödarääkimist, ajaraiskamist ja viivitusi otsuste tegemisel.  Samuti on palju keerulisem koostada ühiseid dokumente (nt palga- ja arvestuspõhimõtted, töölepingud), eriti kui tegemist on erinevate riikide nõuetega.

Tõrgeteta suhtlus ettevõtte ja partnerite vahel tagab optimaalsed protsessid, seega on väikese ja selgelt määratletud võrgustiku olemasolu tõhusam kui otsida igas riigis erinevaid teenusepakkujaid.

Finantsalane konsolideerimine: eesmärk selge, kuid keeruline saavutada

Rahvusvaheliste ettevõtete juhtide üks kõige keerulisemaid ülesandeid on finantsandmete nõuetekohane konsolideerimine. Ühtsete aruannete koostamist raskendavad eri riikide normid ja aruandlus. Need lahknevused suurendavad vigade esinemise riski ja takistavad äriüksuste tulemuslikkuse täpset hindamist. Lisaks sellele võib finantsandmete ja aruannete konsolideerimine paljudel juhtudel nõuda märkimisväärsel hulgal aega ja inimressurssi.

Strateegilise finantsjuhtimise asemel tegelevad ettevõtte tegev- ja finantsjuhid sageli raamatupidamispartnerite ülesannete haldamisega. Lisaks kohalike eeskirjade järgimisele peavad nad täitma ka partneritega sõlmitud vastastikuseid kokkuleppeid, mille alla kuuluvad näiteks aruandlustähtaegadest kinnipidamine või sobivate kulukeskuste kasutamine.

Selliseid väljakutseid saab tõhusamalt ületada, kaasates protsessi partnereid, kes tegutsevad ettevõttega samadel turgudel, mistõttu ei pea finantsüksuse juht enam pühendama aega töö täiendavale koordineerimisele. Selline ühtlustamine aitab tagada ajakohase ja tõhusa andmete konsolideerimise.

Salakavalad erinevused palgaarvestuses

Kõigis kolmes Balti riigis on erinevused nii üksikisiku tulumaksu baasis kui ka maksuvaba summade arvutuses. Samuti kohaldatakse erinevaid maksumäärasid. Lätis on näiteks ka palgaarvestuses vaja arvestada reeglitega, et nädalavahetusele langev püha kantakse üle lähimale tööpäevale. Selle tulemusena tuleb palgaarvestusele pühendada rohkem aega.

Ka Leedus on palgaarvestus keeruline. Seda raskendavad sagedased muudatused maksuseadustes, mistõttu peavad ettevõtted pidevalt jälgima seadusemuudatusi ja kohandama oma raamatupidamissüsteeme.

Eestis, kui märkimisväärse digiteerimise ja automatiseerimise arenguga riigis, on palkade arvutamise ja aruandluse protsess võrreldes Läti ja Leeduga muutunud märkimisväärselt lihtsamaks ja tõhusamaks. Ettevõtted saavad automatiseerida palgaarvestuse haldamist ning esitada aruandeid riigiasutustele lihtsamalt ja kiiremini. Nüüdisaegsete raamatupidamissüsteemide abil on võimalik töötada veelgi efektiivsemalt, kuid selliste süsteemide paigaldamine ja hooldus nõuab ettevõtetelt endalt lisainvesteeringuid.

Palgaarvestust tuleb käsitleda äärmiselt hoolikalt, et tagada täpsed ja õigeaegselt esitatud andmed. Siin tulebki appi Baltikumis tegutsev partner, kes aitab palgaarvestust efektiivsemaks muuta ja vähendab seega näiteks tarnijatega seotud haldus- ja ajakulu. Ühtne platvorm või süsteem võimaldab kiiremini reageerida õigusaktide muudatustele (nt haigushüvitis, preemia) ja annab võimaluse läbipaistvuseks tööandja ja töötaja vahel.

Õige partneri leidmine Baltikumis

Ettevõtte geograafiline areng on lahutamatult seotud koostööga kohalike ekspertidega õigus-, raamatupidamise- ja maksualal. Allpool oleme toonud mõned põhilised soovitused selliste partnerite valimiseks.

Esiteks, otsige endale võrdne partner. Globaalsed ärinõustamise teenuseid pakkuvad ettevõtted ei pruugi olla huvitatud väiksematest projektidest, samas kui kohalikel väikeettevõtetel ei pruugi olla piisavalt ressursse teenuste pakkumiseks või puudub võimekus osutada kvaliteetseid teenuseid.

Teiseks, on välise teenusepakkuja valimisel äärmiselt oluline hinnata tema usaldusväärsust. Uurige, kas partneril on teenuse osutamiseks vajalikud sertifikaadid, erialase tegevuse vastutuskindlustus ja kogemus teile olulistel turgudel.

Kolmandaks, tutvuge võimalusel enne teenuse partneri valimist tema praeguste ja eelnevate klientidega ja küsige nende arvamust.

Neljandaks, veenduge, kas partner tagab ühtsete süsteemide ja protsesside kasutamise kõigis kolmes Balti riigis.

Artikkel ilmus esmakorselt Äripäevas 27. Veebruaril 2025.

The post Äritegevuse laiendamine Baltikumi: väljakutsed ja nende ületamine appeared first on Leinonen Estonia.

Käesoleva artikli kirjutamise ajal on lõplikult vastu võetud ka järgmised muudatused.

1. Uus käibemaksumäär. Alates 1. juulist 2025 on uus käibemaksumäär 24% (varem 22%).
2. Maksuvabade piirmäärade muutmine. Töölähetuse päevaraha ja isikliku sõiduauto hüvitise maksimaalseid maksuvabasid summasid muudetakse alates 1. jaanuarist 2025 järgmiselt:
   • isikliku sõiduauto hüvitise maksimaalne maksuvaba summa on 550 eurot (varem 335 eurot) kuus ja 0,5 eurot (varem 0,3 eurot) kilomeetri kohta;
   • välislähetuse päevaraha maksimaalne maksuvaba summa on esimese 15 päeva jooksul 75 eurot (varem 50 eurot) päevas (maksimaalselt 15 päeva kuus) ja pärast seda 40 eurot (varem 32 eurot) päevas.
3. Erisoodustuse regulatsiooni piirmäärade muutmine.
   Alates 1. jaanuarist 2025 ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
   • kulud majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot (varem 200 eurot) kalendrikuus Tallinnas või Tartus toimuva majutuse korral ja kuni 250 eurot (varem 100 eurot) muudel juhtudel.
4. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt.
   Alates 1. jaanuarist 2025 ei maksustata tulumaksuga reklaami eesmärgil tarnitud kaupa või osutatavat teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot (varem 10 eurot).
5. Julgeolekumaks. Alates 1. jaanuarist 2026 kuulub tasumisele 2% suurune julgeolekumaks järgmiselt.
   Julgeolekumaksu maksavad:
   • residendist füüsiline isik;
   • mitteresident, kes saab Eestis käesoleva seaduse kohaselt maksustatavat tulu;
   • residendist äriühing;
   • mitteresidendist äriühing, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht.

Kogumispensioni sissemakse määra muutmine alates 1. jaanuarist 2025

Alates 1. jaanuarist 2024 saavad teise sambaga liitunud füüsilised isikud soovi korral suurendada oma kogumispensioni maksemäära 2% pealt 4% või 6%-ni (2024. aastal valitud uued määrad jõustusid 1. jaanuaril 2025). Avalduse maksemäära muutmiseks saab esitada igal aastal 30. novembriks ja sissemaksete määra saab muuta kord aastas. Uus maksemäär rakendub iga aasta 1. jaanuarist eelmisel aastal esitatud avalduse alusel.

Kontakt: tax-legal@leinonen.ee

The post KAVANDATUD MAKSU- JA PALGAMUUDATUSED EESTIS (II OSA) appeared first on Leinonen Estonia.

Majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine pole mitte ainult seadusest tulenev kohustus, vaid see tagab ka läbipaistvuse ning aitab säilitada sidusrühmade, investorite ja reguleerivate asutuste usaldust. Nõuetele mittejärgimine võib kaasa tuua märkimisväärseid karistusi, trahve ja potentsiaalset kahju teie ettevõtte mainele. Julgustame ettevõtteid seda tähtsaks pidama ja vältima tarbetuid probleeme, esitades aruanded õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

Peamised punktid, mida meeles pidada:

• Juhatuse liikmed vastutavad aruannete õigsuse eest.
• Aruannete esitamata jätmine võib kaasa tuua registrist kustutamise või trahvi.
• Registri ja Infosüsteemide Keskus annab enne kustutamist hoiatuse, lubades täitmiseks ajapikendust.

Õigeaegne esitamine väldib tõsiseid tagajärgi ja säilitab ärivõimalused.

Kasulik teave aastaaruande koostamiseks

Vastavalt raamatupidamise seadusele kategoriseeritakse ettevõtted aruandekuupäeva, bilansiandmete ja avaliku huvi taseme alusel. Erinevad nõuded majandusaasta aruannetele kehtestatakse lähtuvalt Eesti Finantsaruandluse Standarditest.

Kui ettevõte ei vasta kahel järjestikusel majandusaastal oma kategooria kriteeriumitele, kohaldatakse alates kolmandast aastast (kahele järjestikusele majandusaastale järgnevast aastast) selle kategooria sätted, kuhu ta praegu kuulub.

Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama asjakohaselt ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta, võimaldades kasutajatel teha teadlikke äriotsuseid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.

Raamatupidamise seaduse kohaselt võivad mikro- ja väikeettevõtted koostada Eesti finantsaruandluse standardite alusel täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Mikroettevõtja võib valida väikeettevõtte lühendatud või täismahus majandusaasta aruande koostamise. Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet, ei pea koostama tegevusaruannet.

Finantsaruanded peavad andma õige ja õiglase ülevaate ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest.

Keskmise suurusega ja suurettevõtjad peavad koostama täismahus majandusaasta aruande, mis sisaldab  tegevusaruannet, nelja põhiaruannet (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisasid. Täismahus majandusaasta aruanne on kohustuslik ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Mikro- ja väikeettevõtjad võivad soovi korral koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande ning nad võivad vajadusel koostada ka täismahus majandusaasta aruande.

Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas valuutas, kusjuures arvude täpsusaste on selgelt märgitud (nt eurodes või tuhandetes eurodes).

Bilanss ja kasumiaruanne

Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapital) majandusaasta lõpu seisuga). Kasumiaruanne loetleb tulud ja kulud ning on vaade ettevõtte majandustulemustele aruandeperioodil (tulud, kulud ja kasum või kahjum).

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on ülevaade ettevõtte rahavoogudest aruandeperioodil (raha ja raha lähendite laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumised ja väljaminekud grupeerituna nende eesmärgi järgi – äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudena.

Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse ettevõtte omakapitali muutusi aruandeperioodil. Eraldi peate kajastama omanike tehtud kapitali sissemakseid ja omanikele tehtud väljamakseid, aruandeperioodi kasumit või kahjumit, arvestuspõhimõtete muudatuste mõju, reservide suurendamist ja vähendamist ning muid omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehinguid.

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisade arv aastaaruandes on ettevõtteti erinev. Siiski tuleb lisada järgmine teave:

• Majandusaasta aruande koostamisel kasutatud finantsaruandluse standardi selgitus.
• Majandusaasta aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted.
• Põhiaruannete oluliste kirjete selgitused ja nende muudatused aruandeperioodi jooksul.

Tegevusaruanne

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, mis on olulise tähtsusega ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse hindamiseks, majandusaasta olulisematest sündmustest ning prognoositavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohiks unustada kirja panemast raamatupidamiskohustuslase põhitegevust ja kõrvaltegevusi.

Juhul, kui omakapital ei ole majandusaasta lõpu seisuga kooskõlas äriseadustiku nõuetega (see tähendab, et on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.

Auditeerimiskohustusega raamatupidamiskohustuslased peavad oma tegevusaruandesse lisama peamised majandusaasta ja sellele eelneva majandusaasta finantssuhtarvud ning suhtarvude arvutamise meetodid (võrrandid).

Majandusaasta aruande koostamise alusprintsiibid

• Ettevõtja arvestab oma vara, kohustisi ja tehinguid lahus ettevõtja omanike, kreeditoride, töötajate, klientide varadest, kohustistest ning tehingutest.
• Aruande koostamisel lähtutakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust.
• Aruande avalikustatav info peab olema esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt.
• Aruandes kajastub kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande lugeja majandusotsuseid.
• Aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi.
• Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud.
• Aruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
• Aruannet tuleb koostada kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist.
• Aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab aruande lugejal saada ettevõtja kohta asjakohast ja tõepärast infot.
• Tehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

Majandusaasta aruande sisu oleneb ettevõtte liigist.

Inglisekeelne aastaaruanne

Kui ettevõte soovib koostada ingliskeelset informatiivset aruannet, tuleks aruande üldinfos teha vastav valik. Seejärel on võimalik paralleelselt täita nii eesti- kui ka ingliskeelseid vorme ning koostada informatiivne inglisekeelne aruanne. Süsteemis allkirjastatakse ja registrisse (e-äriregistrisse) esitatakse ainult aastaaruande eestikeelne versioon.

Põhi- ja kontaktandmete muutmine

Aruande koostamisel saab märkida, kas aruande esitamisega soovitakse äriregistris juriidilise isiku kehtivate sidevahendite andmeid uuenda või mitte. Äriregistrile esitatav e-posti aadress peab olema eelnevalt kinnitatud (e-posti aadressile saadetakse vastav kiri, kus tuleb e-posti õigsus kinnitada). 

Finantsaruannete esitamise tähtajad

Majandusaasta aruanne ning sellega koos esitatavad dokumendid ja andmed tuleb maakohtu registriosakonnale esitada kuue (6) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

Välismaa äriühingu filiaal esitab välismaa äriühingu majandusaasta aruande maakohtu registriosakonnale ühe (1) kuu jooksul arvates äriühingu majandusaasta aruande kinnitamisest või seitsme (7) kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui aruandeperioodil majandustegevust ei toimunud.

Ülevaatus ja audit

Limiite on võrreldes varem kehtinud määradega tõstetud 25% ning uued piirmäärad hakkavad kehtima 2024. aasta majandusaasta aruandele. Kohustusliku ülevaatuse või auditi kriteeriumidele vastavad ettevõtted peaksid audiitori valikuga alustama juba täna, sest Eestis on audiitorite pakkumine nõudlusest väiksem.

Ülevaatus

Ülevaatus on kohustuslik ettevõttele, kelle raamatupidamise aastaaruanne sisaldab vähemalt kahte aruandeaasta näitajat, mis ületavad järgmisi tingimusi:

1. Müügitulu või tulu – 2 000 000 eurot.
2. Varade suurus bilansipäeva seisuga – 1 000 000 eurot.
3. Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 24 inimest.

Lisaks on ülevaatus kohustuslik, kui üks näitajatest ületab järgmisi piirmäärasid:

1. Müügitulu või tulu – 6 000 000 eurot.
2. Varade suurus bilansipäeva seisuga – 3 000 000 eurot.
3. Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 72 inimest.

Auditeerimine

Auditi kohustus kehtib äriühingule, kelle vähemalt kaks aruandeaasta näitajat ületavad järgmisi piirmäärasid:

1. Müügitulu või tulu – 5 000 000 eurot.
2. Varade suurus bilansipäeva seisuga – 2 500 000 eurot.
3. Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 50 inimest.

Kui vähemalt üks aruandeaasta näitajatest ületab järgmisi piirmäärasid, on samuti audit kohustuslik:

1. Müügitulu või tulu – 15 000 000 eurot.
2. Varade suurus bilansipäeva seisuga – 7 500 000 eurot.
3. Aruandeaasta keskmine töötajate arv – 180 inimest.

The post Kõik mida peate teadma aastaaruande kohta appeared first on Leinonen Estonia.

Kui aktsionärid/osanikud ei tee otsust lahenduse kohta ja otsustavad seda probleemi ignoreerida, võib kohus teha otsuse ettevõtte sundlõpetamiseks. Sellisel juhul kustutatakse ettevõte äriregistrist, isegi kui see on aktiivne.

Omakapitali taastamiseks ja seadusega kooskõlla viimiseks on mitu võimalust. Kõige levinumad võimalused:

1. aktsia-/osakapitali vähendamine või suurendamine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega;
2. ettevõtte ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine;
3. likvideerimine või pankrotiavalduse esitamine;
4. muud meetmed, sealhulgas investorite kaasamine, nõudest loobumine või vabatahtliku reservkapitali moodustamine.

OSAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE

Kõige tavalisem viis omakapitali taastamiseks on suurendada või vähendada aktsia-/osakapitali.

Aktsia-/osakapitali võib vähendada, kui selle väärtus on suur. Näiteks kui aktsia-/osakapital on 100 000 eurot, peab omakapital olema vähemalt 50 000 eurot. Kui ettevõte otsustab aga vähendada aktsia-/osakapitali 2500 euroni, peab omakapital olema ainult 1250 eurot. See meede aitab vähendada ettevõtte netovara nõuet.

Aktsia-/osakapitali suurendamise võimalust kasutatakse siis, kui aktsia-/osakapitali vähendamine ei aita probleemi lahendada. Aktsia-/osakapitali võib suurendada rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega, kusjuures aktsia-/osakapitali suurendatakse minimaalse summa võrra ja ülejäänud summa on ülekurss.

Mitterahalise sissemakse võib teha kas aktsionäri laenu, võlanõude, erinevate esemete või kinnisvara kaudu ehk teisisõnu ükskõik millise nõudeõiguse või rahaliselt hinnatava vara kaudu.

Kui tegemist on aktsiaseltsiga, peab audiitor kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist. Osaühingu mitterahalist sissemakset peab audiitor kontrollima ainult juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot.

MUUD MEETMED

Muude meetmete hulka kuulub võimalus luua vabatahtlik reservkapital, kui see on põhikirjaga lubatud. Kuna vabatahtlik reservkapital on osa omakapitalist, teevad aktsionärid/osanikud rahalise või mitterahalise sissemakse vabatahtlikku reservkapitali ja taastavad seeläbi omakapitali.

Kui ettevõttel on aktsionäri/osaniku ees kohustusi, näiteks tasumata arveid, võib aktsionär/osanik LOOBUDA NÕUDE ESITAMISEST ettevõtte vastu, et taastada omakapital.

Kuna „muud meetmed“ ei ole seaduses ammendavalt määratletud, tuleb võimalikke samme hinnata iga ettevõtte puhul eraldi selle konkreetse ettevõtte võimaluste ja võimete põhjal.

Kui teie ettevõtte omakapital ei ole seadusega kooskõlas, aitavad Leinonen OÜ õigusnõustajad leida sobiva lahenduse teie ettevõtte omakapitali taastamiseks ja pakuvad teile protsessi käigus tuge.

The post MIDA TEHA, KUI ETTEVÕTTE OMAKAPITAL ON VÄIKSEM KUI POOL AKTSIA-/OSAKAPITALIST? appeared first on Leinonen Estonia.

Artikkel selgitab uue maksu põhialuseid ja vastab viiele olulisele küsimusele automaksu mõju kohta Eesti ja välisomandis ettevõtetele.

Mootorsõidukimaksu seadus keskendub kahele põhikomponendile:

• Mootorsõidukimaks.See on iga-aastane maks, mida maksab sõiduki omanik või vastutav kasutaja.
• Sõiduki registreerimistasu. See ühekordne maks tuleb tasuda uue sõiduki esmakordsel registreerimisel või, kui seda pole varem tasutud (st enne 2025. aastat registreeritud sõidukite puhul), juba registreeritud sõiduki esmakordse omandiõiguse ülemineku korral. Registreerimistasu ei pea maksma liisitud või pärandina saadud sõidukite eest – see tuleb tasuda siis, kui sõiduk müüakse edasi.

Kas mootorsõidukimaks kehtib kõikidele sõidukitele?

Eestis tuleb mootorsõidukimaksu tasuda enamiku sõidukite, sealhulgas sõiduautode, kaubikute, mahtuniversaalide, mootorrataste, maastikusõidukite ja ratastraktorite eest. Automaksust on vabastatud näiteks diplomaatiliste esinduste mootorsõidukid, alarmsõidukid ning NATO ja selle allorganite sõidukid.

Kuidas toimub mootorsõidukimaksu arvutamine?

Sõiduki aastase maksumäära arvutamisel võetakse arvesse järgmist:

• sõiduki vanus;
• sõiduki CO₂ heide (või mootori võimsus);
• sõiduki täismass.

Kui need näitajad on üle vaadatud, korrutatakse maksumäär läbi sõiduki vanusest sõltuva koefitsiendiga. See näitaja väheneb aja jooksul, jõudes nulli nende sõidukite puhul, mis on vanemad kui 20 aastat.

Kuidas toimub registreerimistasu arvutamine?

Sõiduki registreerimistasu arvutamisel võetakse arvesse järgmisi komponente:

• baaskomponent;
• CO₂ osa (mitteelektriliste sõidukite puhul). Kui CO₂ andmed ei ole kättesaadavad, arvutatakse ligikaudne väärtus ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (WLTP);
• täismassi osa (v.a kaubikute puhul).

Mida tähendab automaksu kehtestamine Eestis ettevõtete jaoks?

Ettevõtte nimele registreeritud sõidukitele kehtib sama mootorsõidukimaks ja registreerimismaks nagu eraomandis sõidukitele. Järgnevalt toome välja viis olulist küsimust ja vastust, millega kohalikud ja välisomanduses ettevõtted peaksid Eestis kursis olema.

1. Kas mootorsõidukimaksu saab ärikuluna maha arvata? Ettevõtjad saavad endale kuuluva auto eest mootorsõidukimaksu ärikuluna maha arvata. Lisaks ei pea selle maksu pealt tasuma ettevõtte tulumaksu.
2. Kuidas peaksid ettevõtted Eestis sõidukeid registreerima ja automaksu maksma? MTA saadab välja teatise automaksu maksete tegemise kohta. Lisaks saab maksu ja sellega kaasneva kohta lähemalt lugeda mootorsõidukimaksu seadusest. Kui automaksu ei maksta õigeaegselt, rakendatakse maksukorralduse seaduse alusel trahvi nagu teistegi maksudega.
3. Kas kehtivad soodustused elektriautodele või vähesaastavatele sõidukitele üleminekuks? Kuigi praegu pole veel kehtestatud mingeid konkreetseid meetmeid, et ergutada ettevõtteid vahetama oma sõidukiparki elektriautode või vähesaastavate sõidukite vastu, on täiselektriliste sõidukite maksumäär üldiselt madalam, kuna neile ei kohaldata CO₂ komponenti.
4. Kes peab tasuma automaksu ettevõtte liisitud või renditud sõidukite eest? Kui ettevõte rendib või liisib sõidukit, lasub automaksu tasumise kohustus vastutaval kasutajal.
5. Kas välisomanduses ettevõtted peavad Eestis veel millegagi arvestama? Välisomandis ettevõtted peavad samuti maksma mootorsõidukimaksu Eestis registreeritud sõidukite eest. See nõue kehtib ka juhul, kui sõidukit kasutatakse sageli teistes riikides.

Pidage nõu Leinoneniga, et tutvuda uudistega Eestis kehtestatud automaksu kohta

Uute maksualaste õigusaktidega kohanemine võib osutuda ajakulukaks ja keeruliseks nii kohalikele kui ka välisomanduses ettevõtetele. Leinonen on pakkunud välisomanduses ettevõtetele Eestis tuge juba üle 34 aasta. Meie tugevuseks on põhjalikud kohalikud teadmised ning läbipaistvusel, vastutusel ja ajakohaste õigusnormide hoolikal täitmisel põhinev töökultuur. Broneerige konsultatsiooniaeg juba täna ja arutame lähemalt, kuidas Leinoneni ekspertteadmised maksude, palgaarvestuse ja raamatupidamise valdkonnas aitavad edendada teie välisomandis ettevõtet Eestis.

The post Kuidas mõjutab uus mootorsõidukimaksu seadus Eestis tegutsevaid välisomanduses ettevõtteid? appeared first on Leinonen Estonia.

Mainekas nimekirjas pikemalt püsimine on märk jätkusuutlikust ettevõttest. Leinonenile on selles abiks olnud väärtused, millest lähtudes sihte seatakse. 

Iga kliendiga tegeletakse individuaalselt 

Üks Leinoneni põhiväärtustest on igale kliendile eraldi keskendumine. 

“Igapäevases töös üritame olla klientide jaoks olemas ja aidata nii palju, kui oskame,” ütleb Leinonenis üle kahekümne aasta töötanud pearaamatupidaja Ly Selg. 

Klientidega võetakse regulaarselt ühendust, et nende soovide ja ootuste osas valitseks selgus. Iga kliendi soovidele lähenetakse individuaalselt. Väga oluliseks peetakse rahulolu ja tagasisidet, mis näitab lisaks tihti kätte võimalikke arengusuundi. 

“Klient tahab täna teha kõike distantsilt ja info peab olema kiiresti-kergesti edastatav”, kirjeldab Liana, miks on üks 2025 eesmärkidest paberivaba raamatupidamise suunas liikumine. “Kuna oleme digiriik, siis on väga oluline ka selles osas sammu pidada”. 

Suurem pilt loeb 

Uuenduste läbi arenemine kattub Leinoneni teise väärtusega – sooviga paremaks saada.  

Pearaamatupidaja Mari Sutri toob välja Leinoneni-sisese arengu vundamendi – iganädalased koolitused raamatupidamise, maksuarvestuse ja juriidilistel teemadel. Lisaks jagavad kolleegid alatasa omavahel teadmisi ja oskusi. Tulemuseks on pidev eneseareng ja kvaliteetsem teenus. 

Järjest enam oodatakse raamatupidajalt ka nõustamist ja kliendi finantsasjades suurema pildi nägemist. Sutri toob näite: lihtsalt raamatupidamisandmete kajastamise asemel soovivad kliendid, et raamatupidaja tooks juba eos välja võimalikke kitsaskohti ja oleks strateegiline partner, kes aitab potentsiaalseid riske ennetada. 

Leinonen loob võimalused oma töötajate arenguks 

Raamatupidamisjuht toob välja, et 2024 panustati palju uute töötajate värbamisse ja ettevõtte arengusse. Samal kursil püsitakse ka 2025. Tööd on hõlbustanud Uku-nimelise tarkvara kasutuselevõtt, mis aitab raamatupidajatel efektiivsemalt oma tööülesandeid jälgida. 

Nii saab keskenduda olulisele. Ly nendib, et alati on midagi, mida õppida: “Eneseareng toimub pidevalt, kas siis üldises plaanis või väga spetsiifilistes nüanssides. Kõik ikka selleks, et klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust pakkuda.” 

Raamatupidamisbüroo suure eelise osas on Liana ja Ly ühel meelel – kliendipagas on väga kirju ja igav ei hakka kunagi. 

Õiged inimesed, õige õhkkond 

“Oluline arengu juures ongi, et oleksid koos õiged inimesed. Koos õigete inimestega on võimalik areneda ja kasvada ning suuremate eesmärkide poole püüelda,” võtab Liana kokku, miks firmaga hästi sobiv töötaja on kulda väärt. 

Rahulolu tagamisel on motiveerimine ülioluline ja tööandja peab selleks pingutama. Alati ei piisa heast töötasust, vaid otsitakse ka muid väärtusi, nagu ühisüritused, koolitused või kodukontori võimalus. “Kui ettevõte neid pakkuda ei suuda, siis on ka keeruline olemasolevat töötajat hoida.” 

Usaldus kui edu alus 

Leinoneni keskseteks väärtusteks on ka eetika ja usaldus – lubaduste pidamine on au sees. Hinnatakse oma töötajaid ja kliente, ja tulemuste saavutamiseks tehakse koostööd ning suheldakse alati läbipaistvalt. “Kui miski võtabki rohkem aega, siis seda me klientidele ka ütleme,” lisab Ly. 

Äripäev koostab TOP edetabeleid aastast 1993. Sinna jõuab vaid üks protsent Eesti ettevõtetest. Vähemalt viiel korral järjest TOPi jõudnute klubi moodustab aga veelgi eksklusiivsema osa kohalikust ärimaastikust – 0,32%. 

The post <strong>“Raamatupidajal ei hakka siin kunagi igav” – Leinoneni kuues aasta Äripäeva TOPis</strong>  appeared first on Leinonen Estonia.

1. Palgaga seotud maksustamine. Alates 1. jaanuarist 2025 on tulumaks 22% (varem 20%).
2. Mootorsõidukimaks. Alates 1. jaanuarist 2025 on mootorsõidukimaks kohustuslik kõigile liiklusregistris registreeritud mootorsõidukite omanikele või volitatud kasutajatele. Mootorsõidukimaksu seadusega kehtestatakse mootorsõidukimaks (kalendriaasta kohta) ja sõiduki registreerimistasu (mis kuulub tasumisele sõiduki esmasel registreerimisel). NB! Juhul kui maksu ei ole varem tasutud, kuulub maksustamisele ka juba registreeritud sõiduki esimene omanikuvahetus. Maksusummat saab arvutada Eesti Maksu- ja Tolliameti kalkulaatori abil (https://avalik.emta.ee/mootorsoidukimaks/calc).
3. Käibemaks. Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse majutusteenused ja hommikusööki sisaldavad majutusteenused 13% suuruse käibemaksuga (varem 9%) ning ajakirjandusväljaannete puhul hakkab kehtima 9% suurune käibemaks (varem 5%).

Lisaks eespool kirjeldatud muudatustele menetleb Riigikogu (või Eesti Vabariigi Valitsus) praegu järgmisi kavandatavaid muudatusi.

1. Uus käibemaksumäär. Alates 1. juulist 2025 on uus käibemaksumäär 24% (varem 22%).
2. Maksuvabade piirmäärade muutmine. Töölähetuse päevaraha ja isikliku sõiduauto hüvitise maksimaalseid maksuvabasid summasid muudetakse alates 1. jaanuarist 2025 järgmiselt:
   • isikliku sõiduauto hüvitise maksimaalne maksuvaba summa on 550 eurot (varem 335 eurot) kuus ja 0,5 eurot (varem 0,3 eurot) kilomeetri kohta;
   • töölähetuse päevaraha maksimaalne maksuvaba summa on esimese 15 päeva jooksul 75 eurot (varem 50 eurot) päevas (maksimaalselt 15 päeva kuus) ja pärast seda 40 eurot (varem 32 eurot) päevas.
3. Erisoodustuse regulatsiooni piirmäärade muutmine. Alates 1. jaanuarist 2025 ei loeta erisoodustuseks tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
   • kulud majutatava töötaja kohta on kuni 500 eurot (varem 200 eurot) kalendrikuus Tallinnas või Tartus toimuva majutuse korral ja kuni 250 eurot (varem 100 eurot) muudel juhtudel.
4. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt. Alates 1. jaanuarist 2025 ei maksustata tulumaksuga reklaami eesmärgil tarnitud kaupa või osutatavat teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot (varem 10 eurot).
5. Julgeolekumaks. Alates 1. jaanuarist 2026 kuulub tasumisele 2% suurune julgeolekumaks järgmiselt:
   • täiendavalt 2% tasutakse üksikisiku brutopalgast;
   • täiendavalt 2% tasutakse ettevõtte aastakasumist.

NB! Kuna kavandatavaid muudatusi veel menetletakse Riigikogus, võib nende kirjeldus muutuda enne nende jõustumist (eeldusel et need jõustuvad). Seega avaldame selle artikli teise osa siis, kui selgub täpsem teave.

Lisaks on tööandjate jaoks tulemas veel üks väga oluline muudatus:

Töötasu alammäär. Eesti Vabariigi Valitsus kehtestab töötasu alammäära tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust lähtuvalt. Praegu kokkulepitud uus töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral alates 1. jaanuarist 2025 on 886 eurot (bruto).

The post KAVANDATUD MAKSU- JA PALGAMUUDATUSED EESTIS (I OSA) appeared first on Leinonen Estonia.

Eestis on maailmatasemel inimkapital ja selle kvalifitseeritud tööjõud on suureks abiks igale ettevõtjale, kes kavatseb Eestis äritegevust alustada. Eesti tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud ja mitmekeelne. Riigis räägitakse laialdaselt inglise keelt.

Ettevõtluse alustamine Eestis on tehtud äärmiselt lihtsaks. Eestist on saanud esimene riik maailmas, mis pakub e-residentsust. See tähendab, et ettevõtjad üle maailma saavad Eestis ettevõtte asutada, kui nad on e-residentideks. Samuti võimaldab see ettevõtjal juhtida ettevõtet eemalt.

ETTEVÕTTE ASUTAMINE

Enne ettevõtlusega alustamist Eestis on vaja valida, millist juriidilist isikut soovitakse asutada. Eesti äriseadustik reguleerib ettevõtete asutamist riigis. Äriseadustiku kohaselt on olemas viis juriidilise isiku vormi. Need on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ). Kõige levinumad ettevõtlusvormid on osaühing ja aktsiaselts.

Osaühingute (OÜ) puhul peab osakapital olema vähemalt 0,01 eurot, kui äriühingul on üks asutaja. Kuigi osakapital võib olla ainult 0,01 eurot, on väga soovitatav asutada ettevõte, mille osakapital on vähemalt 2500 eurot.

Aktsiaseltside puhul peab aktsiakapital olema vähemalt 25 000 eurot.

Pange tähele, et aktsiakapital peab olema täielikult sisse makstud enne äriühingu asutamist.

Eestis on kaks võimalust uue ettevõtte asutamiseks. Esimene neist on elektrooniline registreerimine e-äriregistri kaudu. See võimalus on saadaval ainult füüsilisele isikule, kellel on e-residentsus või Eesti ID-kaart. Füüsilisest isikust asutajal on võimalus asutada ettevõte ilma sissemakseta. Teine võimalus on registreerimine notari kaudu.

MAKSUSTAMINE

Oma suhteliselt madalate maksumäärade ja ettevõtete tulumaksu puudumise tõttu jaotamata ja reinvesteeritud kasumilt on Eestil võrreldes teiste riikidega üks konkurentsivõimelisemaid maksusüsteeme. Äritegevuse lihtsustamiseks saab kõik maksudeklaratsioonid esitada internetis.

Eestis ei maksustata ettevõtteid traditsioonilise ettevõtte tulumaksuga Eesti residendist äriühingute ja välismaiste üksuste püsivate tegevuskohtade (sealhulgas filiaalide) suhtes kohaldatakse 20%, mis arvutatakse 20/80 tulumaksuna ainult kogu jaotatud kasumi (nii tegeliku kui ka arvestusliku) suhtes ning kinnipeetud ja reinvesteeritud kasumilt on 0% maks. Alates 2025. aasta jaanuarist tõuseb tulumaksumäär 22%-ni, mis arvutatakse 22/78 tulumaksuna. Alates 1. jaanuarist 2018 kuni 1. jaanuarini 2025 vähendati ettevõtte tulumaksumäära regulaarsete kasumieraldiste suhtes 20%-lt 14%-le, kuid ainult juhul, kui dividendid makstakse juriidilistele isikutele. Ettevõtete maksustamisperiood on kuu, tulumaks tuleb deklareerida ja tasuda järgmise kuu 10. kuupäevaks. Üksikisiku tulumaksumäär Eestis on 20%. Üksikisiku tulumaksu maksustamisperiood on üks kalendriaasta. Töötajate sissetuleku maksustamine toimub üldjuhul tulumaksu kinnipidamisega, mille määr on 20% töötaja brutopalgast. Alates 2025. aasta jaanuarist tõuseb üksikisiku tulumaksumäär 22%-ni. Tööandjad peavad iga kuu kinni maksud töötajate brutopalgast, mis tähendab, et töötajale ei teki täiendavaid makseid ega avaldamiskohustusi. Eesti maksuresidentidel on kohustus deklareerida Eestis oma kogu maailma sissetulek, sõltumata sissetulekute päritolust. Mitteresidente maksustatakse ainult nende teenitud tulult Eesti piires.

Alates 2024. aasta jaanuarist on Eestis standardne käibemaksumäär 22%. Kui ostjale väljastati arve ja kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 1. jaanuari 2024, võib käibemaksu kassapõhise arvestuse kasutaja kuni 31. detsembrini 2025 tasuda käibemaksu määraga 20%. Vähendatud käibemaksumäära 9% kohaldatakse raamatute, meditsiinitoodete, perioodiliste väljaannete ja majutusteenuste suhtes. Alates 2025. aasta jaanuarist kohaldatakse majutusteenustele vähendatud käibemaksumäära 13%. 0% määr kehtib kõigile rahvusvahelise äritegevusega seotud kaupadele ja teenustele.

Lisateavet maksustamise kohta Eestis leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

TÖÖTAMINE

Eesti töösuhete tuumik on reguleeritud Eesti töölepingu seadusega (TLS).

Välismaalased on kohustatud maksma Eestis residendimaksu ainult siis, kui nad viibivad Eestis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui välisriigi töötaja vastab Eestis maksuresidentsuse kriteeriumidele, peaks ta registreerima elukoha määramise vormi.

Selleks, et võtta Eestis ettevõtluses tööle inimesi, tuleb töötajad alati registreerida Maksu- ja Tolliameti poolt peetavasse töötamise registrisse. Kui töötajatel ei ole veel Eesti ID-numbrit, peavad nad selle hankima kohalikult omavalitsuselt.

Juhul kui tööandja otsustab töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, nagu on ette nähtud Eesti töölepingu seaduses, tuleb kirjalik etteteatamisaeg määrata vastavalt tööperioodile ning see varieerub 15 päevast isikute puhul, kelle tööperiood on alla aasta, kuni 90 päevani isikute puhul, kes on töötanud ettevõttes üle kümne aasta.

Töötaja võib tähtajatult sõlmitud töölepingu igal ajal tavapäraselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette taasesitamist võimaldavas vormis.

OLLES VÄLISMAALANE

Eesti on Euroopa Liidu liige, nii et EL-i kodanike jaoks on EL-i sees liikumine ja töötamine vaba. Kui aga välismaalane soovib Eestis viibida ja töötada rohkem kui 90 päeva, tuleb taotleda elamisluba.

Välismaalaste kogukond on suurim ja elavaim pealinnas Tallinnas. Kuid ka Tartus on üsna suur hulk välisüliõpilasi ja -töötajaid.

Lisateavet Eestis elamise kohta leiate Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult kodulehelt.

HUVITAVAID FAKTE EESTI KOHTA

• Eesti oli esimene riik maailmas, mis võttis kasutusele e-valimised.
• Umbes 50% Eesti territooriumist on kaetud metsaga.
• Üle 40%-l Eesti tööealistest inimestest on kõrgharidus.
• Inglise keelt räägib peaaegu 50% Eesti elanikkonnast.
• Eesti on olnud OECD rahvusvahelise maksude konkurentsivõime indeksi pingereas esikohal juba kümme aastat järjest.
• Eesti keel valiti itaalia keele järel maailma teiseks ilusaimaks keeleks.
• Tartu Ülikool on ainus ülikool Baltimaades, mis kuulub 1,2% maailma parimate ülikoolide hulka.
• Eesti laulupidu toimus esmakordselt 1869. aastal ja on UNESCO poolt tunnustatud inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteosena.
• Eestis on üle 2000 saare ja saartel elab kokku üle 40 000 püsielaniku.

Kui olete huvitatud ettevõtte asutamisest Eestis, võtke nõustamiseks ühendust meie ekspertidega.

The post ETTEVÕTLUS EESTIS appeared first on Leinonen Estonia.

Selle taga on 01.02.2023 kehtima hakanud muudatused Eesti äriseadustikus (ÄS) ja äriregistri seaduse (ÄRS) jõustamises, mis võimaldavad registril äriühinguid lihtsamalt kustutada, kui äriühing pole esitanud oma kontaktisiku andmeid ja/või majandusaasta aruannet. Kuna äriühingu kustutamine on drastiline meede, pakutakse selle tasakaalustamiseks võimalust kustutatud äriühing ennistada, kui esitatakse puuduvad dokumendid.

Mis juhtub, kui äriühingule tehakse hoiatusmäärus?

Register annab hoiatusmääruses alati täiendava tähtaja vajaliku teabe/dokumentatsiooni esitamiseks. Seda tähtaega saab ühe korra pikendada, esitades registrile põhjendatud taotluse. Kui äriühing ei esita vajalikku teavet/dokumentatsiooni ettenähtud/täiendava tähtaja jooksul, siis määratakse äriühingule trahv või ta kustutatakse äriregistrist.

Kuidas käib ennistamine?

Kolme aasta jooksul pärast äriühingu kustutamist peab äriühing esitama registrile järgmised andmed:

1. puuduvad majandusaasta aruanded või kontaktisiku määramise dokumendid (sh kontaktisiku nõusolek);
2. tõend riigilõivu tasumise kohta (riigilõiv on 200 eurot);
3. avaldus registrisse ennistamiseks ÄRS § 64 alusel.

Kui kaua register ennistamisavaldust menetleb?

Pärast ennistamisavalduse ja kõigi vajalike dokumentide saamist vaatab register avalduse läbi viie tööpäeva jooksul.

Registrisse ennistamine tegevuse jätkamiseks või likvideerimiseks.

Enne 01.02.2023 sai äriühingu ennistada üksnes likvideerimise eesmärgil. Seda lahendust kasutati olukorras, kus leiti, et kustutatud äriühingul on vara, millega tuleb tegeleda likvideerimismenetluse käigus. Likvideerimismenetlus toob kaasa igasuguse majandustegevuse lõpetamise. 01.02.2023 jõustunud muudatused võimaldavad nüüd jätkata ka majandustegevust (kui vajalikud tingimused on täidetud).

Minu äriühing kustutati äriregistrist ülalmainitud põhjusel, kes saab mul aitada seda ennistada?

Mitmed eksperdid võivad teid aidata vajalike juriidiliste dokumentide koostamisel ja osutada kontaktisiku teenust teie ettevõtte registrisse ennistamiseks. Siiski on oluline, et enne juriidiliste dokumentide esitamist saaks vajalikud raamatupidamise aastaaruanded valmis.

The post Äriregistrisse ennistamine, et Eestis tegevust jätkata appeared first on Leinonen Estonia.

OSAÜHING

Osaühingu puhul on tegemist äriühinguga, millel on osadeks jaotatud osakapital ning mille kohustuste eest osanik või osanikud isiklikult ei vastuta. Osaühingul on üks või enam juriidilisest või füüsilisest isikust osanikku ning 1 või enam juhatuse liiget. Osaühingul ei pea olema nõukogu. Enne osaühingu asutamist on vajalik osakapital sisse maksta. Osaühingu puhul on võimalik teha nii rahaline kui ka mitterahaline sissemakse. Rahalise sissemakse tegemist on vaja äriregistrile tõendada vaid juhul, kui sissemakse suurus ületab 50 000 eurot. Mitterahalise sissemakse puhul peab sissemakse väärtust hindama audiitor juhul, kui osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot.

Osaühingu puhul on osa minimaalseks suuruseks 0.01 eurot, mis on samaaegselt ka osakapitali väikseim võimalik suurus, kuna osakapitalil puudub vastavalt seadusele minimaalne nõue. Kuigi osakapitalile ei ole minimaalset nõuet, siis on soovitatav osaühing asutada 2500 eurose osakapitaliga, kuna pankrotimenetluse raugemisel pakrotti välja kuulutamata mõistetakse halduri taotlusel osanikult välja halduri tasu ja kulutuste nõude rahuldamiseks summa, mis jääb osakapitali suuruse ja 2500 euro vahele.  

Osaühing on sobivamaim ettevõtlusvorm juhul, kui tegemist on ettevõtjaga, kes ei soovi isiklikult äriühingu kohustuste eest vastutada ning kes ei soovi minna börsile.

AKTSIASELTS

Aktsiaseltsi puhul on aktsiakapital jaotatud aktsiateks ning aktsionär või aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaseltsi kõrgeimaks juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek. Aktsiaseltsil on üks või enam juhatuse liiget, kes valitakse 3 aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Aktsiaseltsil on nõukogu, mis koosneb kolmest või enam liikmest ning nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist, audiitor ega aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Aktsiaseltsile peab olema määratud audiitor ning aastaaruande auditeerimine on kohustuslik isegi ettevõtte tegevuse puudumisel.

Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ning aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0.1 eurot.

Aktsiaselts on sobivaimaks variandiks neile, kes ei soovi isiklikult vastutada aktsiaseltsi kohustuste eest ning kui soovitakse minna börsile.

TÄISÜHING JA USALDUSÜHING

Täisühingu ja usaldusühingu näol on tegemist äriühingutega, millel on kaks või enam juriidilisest või füüsilisest isikust osanikku. Täisühingu puhul kohustuste eest vastutavad osanikud solidaarselt kogu oma varaga, kuid usaldusühingu puhul vastutab vähemalt üks täisosanik äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses. Täisühing ja usaldusühing tegutsevad osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida võib muuta vaid osanike koosolekul. Ühinguleping võib olla sõlmitud suuliselt või kirjalikult. Erimeelsuste vältimiseks ning konfliktide tekkimise võimaluse maandamiseks on soovituslik siiski kõik kokkulepped fikseerida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Ühingulepingus määratakse ka osanike poolt tehtavad rahalised või mitterahalised sissemaksed, mis tasutakse ühingulepingus määratud tähtaja jooksul ning sissemaksete suurus on võrdne, kui ühingulepingus ei ole ette nähtud teisiti. Minimaalne nõutav algkapital puudub.

Täisühingut juhivad ühingu osanikud ning täisühingul muid kohustuslikke juhtimisorganeid ei ole. Usaldusühingut juhib täisosanik, kui usaldusosanikule ei ole ühingulepinguga määratud õigust usaldusühingut juhtida.

Täisühingu ja usaldusühingu suurimaks eeliseks on asutamise lihtsus, kuna äriühingu asutamiseks on vaja äriregistrile esitada vaid notariaalne avaldus.

TULUNDUSÜHISTU

Tulundusühistu on olemuselt äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulundusühistu liikmed osalevad ühistus nt tarbijatena, hanijatena, tööpanuse kaudu, teenuse kasutamise kaudu vms. Liikmed ei vastuta isikliku varaga ühistu kohustuste eest, kui see ei ole põhikirjaga ette nähtud. Ühingu osakapital peab olema sel juhul aga vähemalt 2500 eurot, täieliku isikliku vastutuse korral aga minimaalse osakapitali nõuet kehtestatud ei ole. Ühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeimaks organiks ning igal liikmel on üks hääl olenemata osamakse suurusest. Ühistu asutajateks võivad olla vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Ühistu juhatuses võib olla üks või mitu liiget. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro. Ühistul peab olema vähemalt kaks liiget ning osakapital koosneb liikmete osamaksudest.

Tulundusühistu puhul on eeliseks liikmete isikliku varalise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. Samas tuleb arvesse võtta, et igal liikmel on üks hääl olenemata liikme osamakse suurusest, mistõttu on võrdses seisundis ühistusse rohkem või vähem panustajad.

Kui olete huvitatud Eestisse äriühingu loomisest, pöörduge julgesti meie Tax & Legal osakonna poole.

The post MILLISED ON PEAMISED ETTEVÕTLUSVORMID EESTIS? appeared first on Leinonen Estonia.