Muudatused käibemaksuseaduses alates 01.07.2016

Maksukohustuslastel tasub teada, et alates 2016. aasta esimesest juulist muutusid käibemaksuseaduses (KMS) kauba impordil arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise sätted. KMS § 38 lg 2¹ alusel võib maksukohustuslane maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades kauba impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerida käibedeklaratsioonis juhul, kui maksuhaldur on kinnitanud, et maksumaksja vastab järgmistele tingimustele:   

  1. ta on olnud registreeritud käibemaksukohustuslane järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud;
  2. tema eelneva 12 kuu kogukäibest on nullprotsendiline käive vähemalt 50%;
  3. ta on eelneva 12 kuu jooksul esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt;
  4. tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone;
  5. tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud maksuvõlga.

Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama punktides 1-3 nimetatud tingimustele. Kui maksukohustuslane ei vasta nendele tingimustele, siis peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise. Võrreldes eelnevalt kehtinud redaktsiooniga, sätestati seaduses nüüd tähtaeg, mille jooksul peab maksuhaldur maksukohustuslast tagatise nõudest teavitama. See on 5 tööpäeva jooksul alates maksukohustuslase KMS § 38 lg 2¹ sätestatud kirjaliku teavituse saamisest.

KMS § 38 lg 2¹ mõte on selles, et loetletud tingimustele vastates ei pea maksukohustuslane reaalselt impordil tasutavat käibemaksu tollis ära maksma, vaid saab kasutada pöördmaksustamise võimalust, nagu seda saab teha ühendusesisese soetamise puhul. Tavakorras peab maksukohustuslane impordi käibemaksu ära maksma ja saab siis käibedeklaratsioonis selle sisendkäibemaksuna hiljem maha arvata. Sellisel juhul tekib maksukohustuslasel reaalne maksukohustus ja ajaline vahe käibemaksu maksmise ja tagastuse vahel. Pöördmaksustamise puhul seda reeglina ei juhtu, kui kaup imporditakse maksustatava ettevõtluse tarbeks ja maksukohustuslasel on 100%-line maha-arvamise õigus.

KMS-s uues redaktsioonis sätestati maksuhaldurile 30 päevane tähtaeg impordil käibemaksu arvestamise käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kinnitamiseks. Maksuhaldur peab 30 päeva jooksul suutma kindlaks teha, kas maksukohustuslane vastab impordil käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse saamiseks kehtestatud nõuetele või mitte. KMSi lisati ka tingimused, millal saab maksuhaldur impordi käibedeklaratsioonil deklareerimise õiguse peatada ja kehtetuks tunnistada.

Maksuhaldur kontrollib nõuetele vastavust igal kuul ja kui maksukohustuslane enam KMS-is sätestatud tingimustele ei vasta, siis on maksuhalduril õigus impordi käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus peatada kuni järgmise kalendrikuu lõpuni. Impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse võib maksuhaldur peatada ka maksumenetluse ajaks.

Kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus tunnistatakse kehtetuks maksukohustuslase enda kirjaliku teavituse alusel või maksukohustuslase kustutamisel maksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur võib omal initsiatiivil impordi käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse maksuotsusega kehtetuks tunnistada kui eelnev õigus on olnud peatatud kuus kuud järjestikku.

Viimased postitused

detsember 6, 2023

Töötaja puhkeaeg – tähtis info tööandjale 

02.03.2023.a. tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C‑477/21, millel on mõju eelkõige Eesti tööandjatele, kelle töötajad töötavad graafiku alusel. Seda seetõttu, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt…

Jätka lugemist
november 14, 2023

Käibemaksuseaduse muudatused alates 01.01.2024: mida ettevõtjad peaksid teadma? 

Eesti käibemaksuseaduse muudatused on juba ammu olnud ettevõtjate jaoks tähelepanu keskpunktis. Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on kohandada käibemaksumenetlusi vastavalt muutuvatele…

Jätka lugemist
november 13, 2023

Raamatupidamine – tähtis lüli kaubanduses 

Kaubandus on Eestis oluline majandusharu, mis hõlmab erinevaid tegevusvaldkondi, sealhulgas jaemüüki, hulgimüüki, eksporti, importi ning e-kaubandust. Eesti asukoht Läänemere piirkonnas ning selle liikmelisus Euroopa Liidus…

Jätka lugemist