02.03.2023.a. tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C‑477/21, millel on mõju eelkõige Eesti tööandjatele, kelle töötajad töötavad graafiku alusel. Seda seetõttu, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt ei ole igapäevane puhkeaeg osa iganädalasest puhkeajast, vaid igapäevane puhkeaeg peab eelnema iganädalasele puhkeajale. See erineb varasemast arusaamast, kus graafikuga töötav isik saab seitsme päeval jooksul järjestikust puhkeaega vähemalt 36 tundi ehk siis igapäevane puhkeaeg 11 tundi oli varasema tõlgenduse järgi osa iganädalasest puhkeajast.
Kuidas puhkeaega uue otsuse järgi arvutatakse?
Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg järgnevalt: 11 tundi + 48 tundi = 59 tundi tavatööajaga töötajate korral (esmaspäevast reedeni töötavad inimesed) ja 11 tundi + 36 tundi = 47 tundi summeeritud tööajaga töötajate korral (graafikuga töötavad inimesed). Antud tõlgendus ei mõjuta esmaspäevast reedeni töötavaid inimesi, küll aga summeeritud tööaja ja graafiku alusel töötavaid inimesi. Seega peab tööandja, kelle töötajad töötavad graafiku alusel, koostama graafikuid edaspidi selliselt, et töötajale jääks seitsme päeva jooksul järjestikust puhkeaega vähemalt 47 tundi.
Eesti tööandjatel on aega viia muudatused sisse 2023.a. lõpuni, sest järelevalvet teostades hakkab Tööinspektsioon uuest tõlgendusest lähtuma alates 01.01.2024.a.
On ka võimalik, et 2024.a. muutub Eesti töölepingu seadus selliselt, et tööandja saab lähtuda varasemast kohustusliku puhkeaja määrast. Kuna seadusemuudatust tänase päeva seisuga ei ole veel algatatud, peavad Eesti tööandjad praegu lähtuma uuest eelpool viidatud tõlgendusest puhkeaja osas.
