Riigikogu on pärast esialgset ebaõnnestunud menetlust (mis lõppes Vabariigi Presidendi vetoga) vastu võtnud töölepingu seaduse muudatused, mille üheks keskseks osaks on paindliku tööaja kokkuleppe kasutuselevõtt.
Varasemalt pidid tööandjad ja töötajad tööaja ajutiseks muutmiseks sageli sõlmima töölepingu lisasid, mis kohandasid tööaega nädalate või kuude lõikes. Uus seadus annab osapooltele võimaluse muuta tööaega paindlikumalt ja oluliselt mugavamalt, ilma et peaks iga muudatuse jaoks eraldi lisakokkulepet sõlmima.
Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise nõuded
Kui pooled soovivad uut töölepingut sõlmida või olemasolevat muuta, et kasutusele võtta paindliku tööaja kokkulepe, peab kokkulepe kindlasti olema kirjalik ning sisaldama järgmisi elemente:
- kokkulepitud töötundide arv;
- lisatundide arv;
- minimaalne etteteatamisaeg lisatundide andmiseks;
- teave selle kohta, et töötajal on õigus lisatundidest keelduda;
- selge märge, et lisatundidega nõustumine tuleb töötajal iga kord eelnevalt kinnitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Milliste töötajatega tohib paindliku tööaja kokkuleppeid sõlmida?
Sellist kokkulepet ei ole lubatud sõlmida iga töötajaga. Seadus näeb ette kaks kohustuslikku tingimust:
- töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast;
- kokkulepitud töötundide arv peab olema vähemalt 10 tundi seitsmepäevase perioodi jooksul.
NB! Eelnimetatud kokkulepe ei pruugi algselt kokku lepitud tingimuste osas püsida tähtajatuna. Nimelt sätestab Töölepingu seadus, et kui töötaja on töötanud viimase kuue kuu jooksul enamuse ajast rohkem kui kokkulepitud töötunnid, on töötajal õigus nõuda paindliku tööaja kokkuleppe muutmist ja kokkulepitud töötundide suurendamist. Kui tööandja ja töötaja aga ei jõua uues kokkulepitud töötundide määras kokkuleppele, on töötaja kokkulepitud tööajaks tööandjale taotluse esitamise seisuga töötaja viimase kuue kuu keskmine töötundide arv seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Olulised õigused ja tööaja arvestus:
- Töötajal on alati õigus lisatundidest keelduda, nõustumist kinnitab töötaja näiteks e-kirja teel.
- Ületunnitöö arvestatakse juhul, kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide.
- Tööandjal, kellel on kohustus pidada tööaja arvestust (ja summeeritud tööaja korral koostada tööaja kava), tuleb seda teha viisil, mis võimaldab selgelt eristada kokkulepitud tööaega, lisatunde ja ületunde.
Leinonen T&L meeskond on valmis tööandjaid selle uue regulatsiooni rakendamisel toetama ja kõikidele küsimustele vastama.
