Raamatupidamis- ja nõustamisteenuste pakkuja alates 1989. aastast

Riigikohtu poolt käsitletud kaasuste puhul on võimalik teha teatud üldistusi maksuhalduri ja kohtute seisukohtade osas. Esimene kaasus puudutas olukorda, kus äriühing võttis isikud tööle töölepingu alusel. Mingi aja möödudes vormistati samad töötajad äriühingu juhatuse liikmeteks. Järgnevalt hakkasid juhatuse liikmed esitama oma teenuste eest arveid läbi enda loodud osaühingute. Maksuhaldur kvalifitseeris teenuse osutamise lepingud ümber töölepinguliseks suhteks ja kohtud nõustusid sellega. Maksuhalduri argumentideks oli muuhulgas see, et töölepingud muudeti küll ümber teenuse osutamise lepinguks, kuid töö sisu ei muutunud. Töötajad kasutasid ikka edasi tööandja vara, käisid ikka regulaarselt tööl ja said tööalaseid korraldusi edasi äriühingu suuromanikult. Välised tunnused viitasid endiselt töölepingulisele suhtele. Riigikohus sedastas, et töölepinguline suhe on oma olemuselt erinev käsundisuhtest. Käsundisuhte puhul on eelkõige oluline resultaat, mitte niivõrd see, kes seda tööd teeb. Töölepingulises suhtes on aga oluline töötaja isik. Töötaja allub tööandja korraldustele ja tööandja peab tagama töötajale töö olemasolu, töö tegemiseks vajalikud tingimused ja loomulikult kohustub maksma kokkulepitud tasu.

Küll aga märkis kohus, et põhimõtteliselt võib äriühingu juhatuse liige osutada oma teenuseid äriühingule ka läbi oma äriühingu. Nii teenuse osutamine läbi äriühingu kui ka juhatuse liikme leping on olemuselt sarnased käsundilepingud. Riigikohus on põhimõtteliselt nõus, et iseenesest on juhtimis- või konsultatsiooniteenuste sisseostmine võimalik. Asjaolu, et juhtorgani liige ei saa oma pädevust ja vastutust üle anda, ei keela juhtorgani liikmel kolmanda isiku abi kasutamist käsundi täitmisel. Juhtimisteenuse osutamist äriühingu kaudu tuleb pidada õigustatuks näiteks siis kui on loodud äriühingute grupi haldamiseks eraldi valdusühing, mille töötajate tööülesannete hulka kuulub grupi liikmete juhtimine või nõustamine. Samuti on juhtimisteenuse osutamine äriühingu kaudu aktsepteeritav näiteks siis, kui juhatuse või nõukogu liikmed ei tegutse juhitavas ühingus igapäevaselt ning nende ametiülesannete täitmiseks vajalikud kulud katab ja töövahendid tagab teenust osutav äriühing. Juhtimisteenus on õigustatud ka siis, kui juhtorgani liige on ametisse nimetatud lühiajaliselt või ta pakub juhtimisteenust paljudele äriühingutele. 

Lõpetuseks tasub üle korrata, et kui maksuhaldur viitab maksusumma määramisel õigusliku alusena MKS §83 lg-le 4 (näilik tehing), siis peab maksuhaldur näitama konkreetse tsiviilõigusliku kvalifikatsiooni – millist liiki tehinguga oli tegemist ning millist liiki tehingut pooled silmas pidasid. Tehingu näilikkus võib seisneda ka selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingus lepingupooltena näidatakse. Ehk, siis antud juhul näidati lepingus, et teenust osteti äriühingult, kuid tegelikult oli lepingu pooleks füüsiline isik (töötajana).