Alljärgnevalt
annan lühidalt ülevaate Riigikohtu ühest esimesest selle
teemalisest seisukohast1,
kas ja millal on tegemist ettevõtte või selle osa üleminekuga VÕS
tähenduses ja millal on tegemist tavalise kauba müügiga. Kes
soovib nimetatud lahendiga põhjalikumalt tutvuda, siis see on leitav
Riigikohtu kodulehelt. Järgnevalt toon välja olulisemad seisukohad.
Kindlasti tuleb arvestada, et Riigikohtu on selles küsimuses teinud
veel hulgaliselt otsuseid, mis täpsustavad nende senist seisukohta.
Külla aga on aluspõhimõte välja toodud just käsitletavas
lahendis.
Riigikohtu halduskolleegium toob välja, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja ka äriühingute eelnevat ja järgnevat käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohalt muu hulgas:
Riigikohtu
halduskolleegiumi arvamuse kohaselt on nendel kriteeriumitel eri
tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et
ainuüksi kauba müüki ei saa käsitleda ettevõtte või selle osa
üleminekuna. Analüüsida tuleb ka seda, kas koos kaubaga antakse
üle ka lepingud, ettevõtte õigused ja kohustused.
Tehingu ebaõige kvalifitseerimise puhul on risk eelkõige ostjal. Arvestada tuleb nimelt sellega, et kui ostja ostab enda teada kaupa ja maksuhaldur klassifitseerib tehingu ümber ettevõtte üleminekuks, siis ei ole ostjal õigust arvel näidatud sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Samuti saab ostja kaubaga koos ka võimalikud kohustused.
1 3-3-1-20-11.
Latest articles
2
Apr
13
Jun
19
May
Saadame teile kord kuus artikli, kus kirjeldatakse raamatupidamis-, maksustamis- või õigusvaldkonna viimase aja trende ja arenguid.