Tasu nutiseadmetelt ehk erakopeerimise tasu

Oleme saanud klientidelt mitmeid pöördumisi, milles tuntakse muret, kas alates 01.04.2021 tuleb nutiseadmetelt (mobiiltelefon, sülearvuti jne) hakata maksu maksma. Kõnekeeles nimetatakse seda ka digimaksuks. Guugeldades leiab erinevaid nupukesi, mille kohaselt tuleks maksumaksjatel justkui sellest aastast hakata tasuma kuni kolmeeurost tasu nutiseadmete kasutamisest. Mis siis tegelikult muutus ning keda see muudatus mõjutab?

 

Ühelt poolt ei jõustunud midagi revolutsioonilist, vaid üksnes täiendati autoriõiguste seadust, kuid teisalt puudutab see eelduslikult väga paljusid ettevõtjaid. Tasu audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise eest isiklikeks vajadusteks (edaspidi: erakopeerimise tasu) on Eestis kogutud 1996. aastast. Tasu eesmärk on hüvitada autoritele tulu, mis jääb neil saamata, kui inimesed ise enda tarbeks ümbersalvestusi teevad. Seadmete nimekiri, millelt tuleb tasu maksta on vananenud, mistõttu uuendati tasu objekte. Muudatuse tulemusena tuleb tootjal, importijal, müüjal või isikul, kes toob salvestusseadmeid ja -kandjaid teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse tasu maksta järgmiste salvestusseadmete ja -kandjate eest vastavalt järgmistele määradele:

 

Salvestusseade või -kandja

Tasu määr (eurot tk kohta)

Süle- või tahvelarvuti

3,5

Lauaarvuti

3,5

Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefon

3,5

Salvestusfunktsiooniga teler

4

Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed

3

Sisemäluga MP3/MP4-mängija

3

Väline kõvaketas

3

USB-mälupulk

0,5

Mälukaart

0,5

Optiline andmekandja – salvestuseta

0,03

Müüjatel tuleb tasu maksta vaid juhul, kui tootja, importija või kauba maaletooja ei ole tasu maksnud. Müüjad saavad infot maaletoojate ja tasu maksjate kohta või muud täiendavat infot ka Eesti Autorite Ühingu (edaspidi: EAÜ) kaudu. Füüsilised isikud maksavad tasu juhul, kui salvestusseadmete ja -kandjate import või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toomine toimub kaubanduslikul eesmärgil.

Ülalkirjeldatud isikutel on kohutus teavitada EAÜ-d neli korda aastas kirjalikus vormis salvestusseadmete ja -kandjate kogustes, mis on:

a). toodetud Eestis või

b). imporditud Eestisse või

c). teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toodud eelmise kolme kuu jooksul.

Ehk siis aruannet esitatakse kvartaalselt, iga kvartalile järgmise kuu 20.ndaks kuupäevaks (nt I kvartali aruanne tuleb esitada hiljemalt 20 aprill).

Esitatud andmete alusel koostab EAÜ ettevõttele arve, mille alusel tuleb tasuda erakopeerimise tasu. Autorõiguste seadus § 27 lg 5 sätestab ära juhud, millal on võimalik erakopeerimise tasu EAÜ-lt tagasi küsida. Näiteks, kui ülalnimetatud tooteid kasutatakse ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames või seade on mõeldud haridus- ja teadusasutuste poolt õppe- ja teaduslikel eesmärkidel.

Näide 1. Eesti äriühing soetas 12.04.2021 Saksamaa e-poest 20 sülearvutit oma igapäeva äritegevuse tarbeks.

Kuna äriühing soetab sülearvutid oma ettevõtluse tarbeks, on äriühingul õigus esitada taotlus tasu tagasi saamiseks, kuivõrd seadmeid kasutatakse ettevõtte põhikirjalise tegevuse raames. Äriühing esitab EAÜ-le raporti Eestisse toodud seadmete kohta hiljemalt 20.07.2021 ja koos sellega ka aruande tasu tagasi saamiseks. Mõlemad aruande vormid ilmuvad EAÜ koduleheküljele.

 

Kokkuvõtlikult ajakohastati salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt kogutakse erakopeerimise tasu. Jõustunud muudatus puudutab vähemal või suuremal määral kõikki Eestis tegutsevad juriidilised isikud, kes soetavad ülaltoodud tabelis toodud seadmeid väljastpoolt Eestit. Lisaks kajastub muudatus ka tarbija tasandil, kuivõrd tasu võrra suurendatakse salvestusseadmete ja -kandjate müügihinda.

 

Täiendavate küsimuste korral pöörduge Leinonen’i maksu- ja õigusnõustamise meeskonna poole.  

Viimased postitused

detsember 6, 2023

Töötaja puhkeaeg – tähtis info tööandjale 

02.03.2023.a. tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C‑477/21, millel on mõju eelkõige Eesti tööandjatele, kelle töötajad töötavad graafiku alusel. Seda seetõttu, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt…

Jätka lugemist
november 14, 2023

Käibemaksuseaduse muudatused alates 01.01.2024: mida ettevõtjad peaksid teadma? 

Eesti käibemaksuseaduse muudatused on juba ammu olnud ettevõtjate jaoks tähelepanu keskpunktis. Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on kohandada käibemaksumenetlusi vastavalt muutuvatele…

Jätka lugemist
november 13, 2023

Raamatupidamine – tähtis lüli kaubanduses 

Kaubandus on Eestis oluline majandusharu, mis hõlmab erinevaid tegevusvaldkondi, sealhulgas jaemüüki, hulgimüüki, eksporti, importi ning e-kaubandust. Eesti asukoht Läänemere piirkonnas ning selle liikmelisus Euroopa Liidus…

Jätka lugemist