_block.png)
01.04.2022.a. toimuvate töölepingu seaduse muudatustega seoses oleme koostanud artiklite sarja, et uut regulatsiooni ning selles toimuvaid muudatusi detailsemalt lahti kirjutada. Eesmärgiks on tuua välja suuremad põhimõttelised muudatused, lisada omalt poolt praktilisi näpunäiteid ning rõhutada olulisemat infot nii tööandjate kui töötajate jaoks.
Eelmises artiklis vaatlesime lähemalt vanemapuhkuste ja -hüvitiste korda ning tegime selgeks uued mõisted. Sel korral keskendume lapsepuhkusele ning sellega seonduvatele nüanssidele ning järgmises, viimases artiklis, selgitame lahti töölepingu seadusest viimasel hetkel siiski soolise võrdõiguslikkuse seadusesse viidud töötaja õiguse paluda paindlikke töötingimusi.
Lapsepuhkus
1. aprillist 2022. muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem üsna palju. Lapsepuhkuse õigus tekib mõlemal vanemal eraldi ning lapsepõhiselt. See tähendab, et iga töösuhtes olev vanem saab iga oma alla 14-aastase lapse kohta 10 tööpäeva lapsepuhkust, seega lapse peale kokku on 20 päeva. Lapsepuhkuse saamise õigus kehtib selle kalendriaasta lõpuni, millal laps 14-aastaseks saab. Lapsepuhkust saab kumbki vanem kasutada iga lapse kohta eraldi, kuid mitte rohkem kui 30 kalendripäeva kalendriaastas. Seega kui vanemal on näiteks 4 last, ei ole tal siiski võimalik ühes kalendriaastas kõiki 40. kalendripäeva välja võtta.
Äärmiselt oluline on siinkohal aga jätta meelde see, et 10 tööpäeva lapsepuhkust ei ole mitte ühe kalendriaasta kohta, vaid terve lapsehoolduspuhkuse arvestusperioodi peale kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Antud muudatus on põhimõtteliseks erisuseks praegu kehtiva korraga, kus lapsepuhkust saab vastavalt lapse vanusele ja laste arvule võtta kas 3 või 6 tööpäeva kalendriaastas. Erinevaks lähenemiseks on ka asjaolu, et edaspidi saavad lapsepuhkust nii ema kui isa ning enam ei ole vaja vanematel otsustada, kes lapsepuhkuse päevi kasutab. Kehtiva korra järgi tohib ainult üks vanem kasutada lapse eest saadavat lapsepuhkust ühes kalendriaastast. Alates uute reelite kehtima hakkamisest läheb lapsepuhkuse päevade haldamine ning puhkusearvestus tööandjalt sotsiaalkindlustusametile, kus toimub vanemapõhine järje pidamine kasutatud puhkusepäevade üle.
Lapsepuhkuse hüvitis
Alates 1. aprillist 2022. makstakse hüvitist lapsepuhkusel olemise eest sarnaselt vanemahüvitisega ehk olenevalt varasemast vanema sissetulekust ning selle suurus on 50% lapsepuhkusele jäämise päevast kolmele kalendrikuule eelnenud 12 kuu keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Seega ei ole lapsepuhkuse hüvitis edaspidi enam seotud alampalgaga.
Lapsepuhkuse planeerimine
Lapsepuhkuse päevad tuleb ka edaspidi kirja panna juba aasta alguses tööandja poolt koostatavasse puhkuste ajakavasse. Kui lapsepuhkusi puhkuste ajakavas planeeritud ei ole, on töötajal õigus tööandjat 14 kalendripäeva ette teavitada oma soovist lapsepuhkusele jääda. Erisuseks on siiski olukord, kui töötaja soovib ajakavasse märkimata lapsepuhkust korraga välja võrra pikemalt kui 15 kalendripäeva – sellisel juhul on etteteatamistähtajaks vähemalt 30 kalendripäeva.
Praktilise poole pealt tuleb tähele panna, et lapsepuhkusega seotud puhkusepäevade osas tuleb lisaks eelnevalt nimetatule esitada avaldus ka sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, mis omakorda teavitab tööandjat automaatselt töötaja soovist puhkust saada. See protsess aga ei asenda tööandja puhkusegraafikus lapsepuhkuse ega ka seal märkimata lapsepuhkuse võtmise korda, sest sotsiaalkindlustusamet neid kokkuleppeid ei tea, mis töötaja ja tööandja vahel juba tehtud on. Lapsepuhkuse taotlemisel on oluline silmas pidada töösuhtes ette antud lapsepuhkuse taotlemise etteteatamistähtaegasid. Alati võib sotsiaalkindlustusametile ka rohkem ette teatada, kuid siinkohal on maksimaalseks perioodiks kaks kuud enne soovitud puhkuse algust.
Uue korra kehtima hakkamisel säilib tööandjal võimalus töötaja puhkusegraafikus märkimata lapsepuhkuse avaldusele nö vastu vaielda. Ehk kui sotsiaalkindlustusamet edastab tööandjale töötaja avalduse, kuid tööandjal on alus puhkuse andmisest keelduda, esitab ta 5 tööpäeva jooksul sotsiaalkindlustusametile sellekohase teavituse, kes omakorda edastab antud info töötajale. Tööandja alused keeldumiseks on aga piiratud, seega tuleb põhjenduses alati õigele punktile viidata.
Senise lapsepuhkuse korra kehtivus
Uue lapsepuhkuse korra jõustumisega ei kao ära õigus kuni 31.03.2022.a. kasutada lapsepuhkuse päevi seni kehtiva korra alusel. See tähendab, et enne uue korra jõustumist kasutatud lapsepuhkuse päevade arv ei muuda ega vähenda õigust senisele lapsepuhkuse kümnele tööpäevale ning alates 1.04.2022.a algab uus lapsepuhkuse arvestuskord. Seega, kellel on praeguse regulatsiooni kohaselt õigus võtta välja näiteks 6 tööpäeva lapsepuhkust käesoleva aasta kohta, võivad need kõik välja võtta kuni 2022.a märtsi lõpuni. Loomulikult tuleb tööandjat lapsepuhkuse kasutamisest korrektselt ka teavitada. Lapsepuhkuste süsteemis nö restardi tegemisest, so alates 1.04.2022.a, tekib vanemal õigus uuele kümnele lapsepuhkuse päevale, kuid mitte siis enam aasta kohta, vaid kogu lapsepuhkuse perioodi kohta lapse 14-aastaseks saamiseni.
Kokkuvõtteks
Lapsepuhkus oli seni praktikas pigem vähe kasutatud vanemate võimalus ning töölepingu osapooltele üsna keerulise arvestuse pidamise kohustusega. Uue lapsepuhkuste korra suunitlus on automatiseeritusel ning vanemate üksteisest sõltumatusel, mis omakorda annab kindlasti suurema tõuke nende lapsepuhkuse päevade reaalseks kasutamiseks ning tagab vanematele võrdsema võimaluse ühtlustada töö- ja pereelu tasakaal.
Kõikide antud teemal tekkinud küsimuste korral võib julgelt võtta ühendust Leinoneni maksu- ja õigusnõustamise osakonnaga, kus nõustajad hea meelega igale küsijale individuaalse lahenduse leiavad.
Autor: Keiu Rebane
Positsioon: Legal Advisor
E-post: keiu.rebane@leinonen.ee
