Alternatiiv likvideerimisele – osaühingu või aktsiaseltsi ja füüsilise isiku vara ühinemine

Kuni 2015. aastani oli äriühingu lõpetamiseks ja äriregistrist kustutamiseks kaks alternatiivi: vabatahtlik lõpetamine (likvideerimine) või sundlõpetamine. Sellest aastast on osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine muutunud palju lihtsamaks ning seadus pakub kolmandatki võimalust – äriühingu ja selle füüsilisest isikust omaniku vara ühendamist. Tegemist on vabatahtliku likvideerimismenetluse alternatiiviga, mis on lihtsam võimalus siis, kui osaühingul või aktsiaseltsil on füüsilisest isikust ainuosanik või ainuaktsionär.

Tavapärane likvideerimismenetlus

Äriseadustik sätestab likvideerimismenetluseks kohustuslikud toimingud ja konkreetsed tähtajad. Praktikas kestab likvideerimine lõpetamisotsuse vastuvõtmisest kuni osaühingu või aktsiaseltsi registrist kustutamiseni keskmiselt kaheksa kuud kuni aasta või kauemgi. Tihti on peetud ühingu lõpetamist keeruliseks, aegaraiskavaks ja kulukaks protsessiks, mis nõuab dokumentide ja täiendavate aruannete koostamist, seda eriti nn ühe-mehe-ühingute puhul.

Mõnikord on osanik või aktsionär ammu loobunud äritegevusest ega ole huvitatud ettevõtte jätkamisest ning loodab lihtsamale ja hõlpsamale sundlõpetamisele, kus kohus otsustab ühingu registrist kustutada likvideerimismenetlust tegemata. Sundlõpetamine võib toimuda näiteks juhul, kui äriühing ei esita tahtlikult majandusaasta aruannet, omakapitali ei viida vastavusse seaduse nõuetega, juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud ning omanikud ja juhtkond ignoreerivad registripidaja hoiatusi. Kuigi see võib näida kergema lahendusena, jääb informatsioon ettevõtte sundlõpetamise kohta äriregistri andmebaasi avalikuks ja kättesaadavaks kõikidele huvi tundvatele isikutele.

Tavapärase likvideerimismenetluse korral võtab ainuosanik või -aktsionär vastu kirjaliku otsuse või allkirjastab koosoleku protokolli, milles märgitakse ühingu lõpetamine, seniste juhatuse liikmete tagasikutsumine ja likvideerija määramine, kes lõpetab ühingu tegevuse, vajaduse korral nõuab sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded. Likvideerijaid võib olla ka rohkem, kuid vähemalt üks neist peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.

Likvideerimise äriregistrisse kandmiseks tuleb otsus koos kandeavalduse ning likvideerija kinnitusega edastada registripidajale. Kandeavaldust saab allkirjastada nii notaribüroos kui ka mugavalt Ettevõtjaportaalis ID-kaardi vahendusel.

Pärast likvideerimise registrisse kandmist tuleb avaldada teade portaalis Ametlikud Teadaanded, milles antakse teada äriühingu lõpetamismenetluse alustamisest ning aadress, kuhu võlausaldajatel on õigus nelja kuu jooksul esitada oma nõuded. Kõikidele teadaolevatele kreeditoridele tuleb saata kirjalik teade. Likvideerijad rahuldavad ühingule teada olevad võlausaldajate nõuded või deponeerivad raha, sõltumata sellest, kas nõue on esitatud või mitte.

Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb seni kestnud majandusaasta ning algab uus. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates koostavad likvideerijad kolme kuu jooksul likvideerimise algbilansi, mis saadetakse osanikule või aktsionärile kinnitamiseks ning edastatakse ka registriosakonnale.

Pärast äriühingu nõuetekohast likvideerimist esitavad likvideerijad avalduse ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Avalduse saab esitada mitte varem kui kuue kuu möödumisel lõpetamise registrisse kandmisest ning Ametlikes Teadannetes teavitamisest.

Äriregistrist kustutamise avaldusele lisatakse lõppbilanss, vara jaotusplaan ning informatsioon dokumentide hoidja kohta. Avaldust saab esitada notaris või digitaalselt Ettevõtjaportaalis.

Vara jaotatakse osanike või aktsionäride vahel osade või aktsiate nimiväärtuse järgi, kui otsuse või põhikirjaga ei ole muud kokkulepet sätestatud. Samuti tuleb kinnitada, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani pole kohtus vaidlustatud või hagi on läbi vaatamata või rahuldamata jäetud, osaühing või aktsiaseltsi võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud ning et osaühing või aktsiaselts ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses.

Äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada maksu- ja tolliameti kirjaliku nõusolekuta, mille saamiseks esitab registripidaja kirjaliku avalduse. Juhul kui nõusolekut ei ole väljastatud 10 päeva jooksul, loetakse maksuamet registrist kustutamisega nõus olevaks.

Kuigi eeltoodud protseduur nõuab kindlate tähtaegade järgimist ning ooteperioodi, mitmete dokumentide koostamist, vajadusel auditeerimist, on tavapärane likvideerimine selge ja lõplik, osanik või aktsionär ei jää oma varaga vastutama.

Lõpetamine füüsilise isiku varaga ühendamise kaudu 

Osaühingu või aktsiaseltsi lõpetamiseks füüsilise isiku varaga ühinemise kaudu võib ühingu struktuur olla selline, et omanikuks on ainult füüsilisest isikust ainuosanik või ainuaktsionär. Ühendavale eraisikule kohaldatakse ÄS-is sätestatud ühendava osaühingu sätteid. Samuti on lubatud ühinemine füüsilise isiku varaga siis, kui tegemist on abikaasade ühisvaraga või eraisiku kõrval kuuluvad ühendatava osaühingu osad või aktsiaseltsi aktsiad üksnes ühingule endale (nn oma osa või aktsia). Uut liiki ühinemist saab rakendada ka siis, kui sellise omandisuhteni jõutakse enne ühinemismenetlust, näiteks teised osanikud või aktsionärid võõrandavad oma osalused ühele omanikule. Samuti on lubatud mitmel ühingul korraga ühineda ning ei ole vaja mitut likvideerimismenetlust teha.

Äriühingu vara läheb füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras – üle lähevad nii kõik õigused kui ka kohustused. Eelkõige sobib selline ühinemise viis äriühingutele, mis on lõpetanud aktiivse tegevuse ning millel puuduvad võlad ja kohustused. Ühendatav ettevõte ei tohi olla pankrotis ning ühendav füüsiline isik ei tohi olla maksejõuetu.

Kuigi selline füüsilisest isikust omaniku varaga ühinemine on märgatavalt kiirem võrreldes tavapärase likvideerimisega, siis oluline on teada, et sellise ühinemisega kaasneb füüsilise isiku piiramatu isiklik vastutus ühendatava ühingu kohustuste eest.

Samuti on tähtis teada, et kui füüsiline isik jätkab saadud vara hulgas saadud ettevõtte tegutsemist, siis tuleb tal ennast registreerida FIE-na.

Ühinemisprotsessi peamised etapid

• Osaühing või aktsiaselts ning ainuomanik allkirjastavad notariaalse ühinemislepingu, milles sätestatakse ühinemise tingimused.
• Üks kuu enne avalduse esitamist saadab äriühingu juhatus kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele kirjaliku teate ühinemise kohta ning avaldab teate ka Ametlikes Teadaannetes. Võlausaldajal on õigus nõuda tagatist sellistele nõuetele, mis on tekkinud enne või 15 päeva pärast teate avaldamist.
• Kui äriühing on abikaasade ühisvara või osad/aktsiad on panditud, tuleb saada abikaasa või pandipidaja notariaalne nõusolek.
• Pärast ühe kuu möödumist allkirjastatakse notariaalne avaldus registrile koos lõppbilansi ning muude vajalike dokumentidega ühinemise tulemusena kustutatakse äriühing registrist.

Sarnaselt tavapärase likvideerimisega tuleb registripidajal ühinemise korral taotleda maksuameti nõusolekut, mille andmisest on ametil õigus keelduda ka juhul, kui tal on nõudeid ühendava füüsilise isiku vastu.

Praktikas kestab ühinemisprotsess füüsilise isiku ja tema äriühingu vahel oluliselt vähem kui tavapärane likvideerimisprotsess – umbes 2 – 4 kuud.

Täpne ühinemise kirjeldus on sätestatud äriseadustiku (ÄS) 31. peatüki uues 4¹ jaos (§-d 427¹ – 427⁵). Lisaks ÄS-ile muudeti ka teisi seadusi, sealhulgas tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 2 ja 2² ning § 15 p 3¹. Siiani sätestas TuMS-i § 50 lg 2, et äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Paragrahvi täiendati teise lausega, mis selgitab, et ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid.

Tulumaksuseaduse § 50 lõike 2² teise lausesse lisati täiendus, mille kohaselt maksukohustust ei teki vaid juhul, kui äriühingu vara kasutatakse teise äriühingu või mitteresidendist äriühingu püsiva tegevuskoha kaudu. Füüsilise isiku tulu maksustatakse aga erinevalt juriidilisest isikust tulu saamisel ja seega pole maksustamise edasilükkamine ühinemise hetkest kaugemale enam põhjendatud. Sama kehtib juhul, kui kustutatud äriühingu vara kasutatakse edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluses.

TuMS-i § 15 lõiget 3 on täiendatud punktiga 3², mis ütleb, et äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning ülevõetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel äriühingust saadud tulu vähendati.