_(2)_block.png)
I osa – vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused
Käesolev aasta toob kaasa üsna suured muudatused tööõiguses ning see toimub kahes osas – esimene, põhiliselt vanemahüvitise süsteemi muutmisega seotud regulatsioon, jõustub alates 01.04 ning teine, Euroopa Liidu läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi Eesti õigusesse üleviimiseks vajalik regulatsioon, jõustub alates 01.08.
Kuna aprillist muutuv vanemahüvitise süsteemi regulatsioon on üsna mahukas, oleme otsustanud sellega seotu jagada mitme artikli peale. Nii saame välja tuua suuremad põhimõttelised muudatused, lisada omalt poolt ka praktilised näpunäited ning olulisema info nii tööandjatele kui töötajatele.
Esimeses artiklis keskendume uute mõistete selgeks tegemisele ning vaatame lähemalt vanemapuhkusi ja vanemahüvitisi. Teise osa pühendame eraldi lapsepuhkusele ning kolmandas osas selgitame lahti töölepingu seadusest viimasel hetkel siiski soolise võrdõiguslikkuse seadusesse viidud töötaja õiguse paluda paindlikke töötingimusi.
Muudatused mõistetes
Nagu mainitud, teeme esimese sammuna selgeks uued mõisted – rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse ümber emapuhkuseks ja lapsehoolduspuhkus ümber vanemapuhkuseks. Isapuhkus jääb ikka isapuhkuseks ning ka lapsepuhkuse mõistet ei muudeta. Vanemahüvitisest ja isa täiendavast vanemahüvitisest saavad aga ema vanemahüvitis (senine sünnitushüvitist asendav hüvitis), isa vanemahüvitis (senine isapuhkuse tasu) ja jagatav vanemahüvitis (sellest lähemalt artikli teises osas).
Emapuhkus
Emapuhkuse kestus on uue korra kohaselt kuni 100 kalendripäeva võrreldes hetkel kehtiva 140. kalendripäevaga. Siiski ei kao need 40 päeva kuskile ära, vaid liiguvad hoopis jagatava vanemahüvitise alla, mille tulemusena on pere võimalused vanemahüvitise kasutamiseks paindlikumad ning täidavad seeläbi paremini ka töö- ja pereelu tasakaalustamise eesmärki.
Emapuhkuse pikkus sõltub ema puhkusele jäämise ajast. 30 kalendripäeva enne ja pärast lapse sündi on kaetud ema töötamise piiranguga ning see on ka abiks emapuhkuse pikkuse arvutamisel. Näiteks kui ema jääb emapuhkusele 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on emapuhkuse pikkus 100 kalendripäeva ehk 70 päeva enne ja 30 päeva peale lapse sündi. Siinkohal tuleb ära märkida, et juhul, kui ema jääb emapuhkusele vähem kui 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, siis need päevad liiguvad jagatava vanemahüvitise perioodi. Seega juhul, kui ema jääb emapuhkusele 50 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on emapuhkuse pikkus 80 päeva ehk 50 päeva enne ja 30 päeva peale lapse sündi ning ülejäänud 20 päeva liiguvad jagatava vanemahüvitise perioodi. Oluline on meeles pidada, et see reegel ei kehti juhul, kui ema jääb emapuhkusele vähem kui 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi ehk nö töötamise piirangu aja sees, sest see ei lähe kokku seaduse eesmärgiga ning sellisel juhul midagi jagatava vanemahüvitise perioodi ei liigu.
Ema vanemahüvitis
Uue korra kohaselt asendub sünnitushüvitis ema vanemahüvitisega. Ema vanemahüvitist hakatakse maksma igakuiselt ehk enam mitte ühekordse ettemaksena nagu seni. Ema vanemahüvitise miinimummäär on sama nagu kehtival vanemahüvitisel (s.o eelmise aasta töötasu alammäär) ning ülempiiri reeglina ei kohaldata. Erisused kehtivad ema vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni korral.
Isapuhkus ja isa vanemahüvitis
Isapuhkuse regulatsioon jääb enamuses praegusega võrreldes samaks. Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega õigus isa vanemahüvitisele, mida tal on õigus välja võtta päeva kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni või selle hetkeni, kui ta hakkab kasutama jagatavat vanemahüvitise võimalust. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
Jagatav vanemahüvitis
Uue mõistena tuleb meie õiguskorda jagatav vanemahüvitis. Mis see täpsemalt on? Lühidalt öeldes on emal ja isal võimalik peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva. Selle sees on nii ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise kui jagatava vanemahüvitise kalendripäevad. Kuna emapuhkus on kuni 100 ja isapuhkus 30 kalendripäeva, siis jääb reeglina jagatava vanemahüvitise pikkuseks 475 kalendripäeva. Jagatavat vanemahüvitist saavad lapsevanemad kasutada vastavalt oma soovile kalendripäevade kaupa. See pakub peredele rohkem võimalusi oma tööelu korraldamisel.
Uuenduseks on ka lapsevanemate võimalus olla 60 kalendripäeva samal ajal vanemapuhkusel selliselt, et mõlemad vanemad saavad vanemahüvitist. Selle tulemusena vähendatakse vanemahüvitise maksmise kogukestvust, kuid summaarselt see hüvitist ei mõjuta.
Toome siinkohal parema arusaamise huvides näite. Ema on olnud emapuhkusel 100 päeva, saades selle eest ema vanemahüvitist 100 päeva. Seejärel jääb ka isa 60 päevaks koju. Kuna isal on õigus isapuhkusele 30 kalendripäeva ulatuses, saab ta selle aja eest isa vanemahüvitist ning ülejäänud 30 kalendripäeva makstakse talle jagatavat vanemahüvitist. Sellest tulenevalt saadakse selles peres vanemahüvitist 605 – 100 – 30 – 30 = 445 päeva ulatuses.
Etteteatamistähtaeg
Võrreldes praegu kehtiva korraga on uuendatud töölepingu seaduses sätestatud, et emapuhkusele, isapuhkusele ja vanemapuhkusele jäämisest peab töötaja tööandjat vähemalt 30 kalendripäeva ette teavitama. Seni ei pidanud ema rasedus- ja sünnituslehele jäämisest tööandjat teavitama, sest tegemist oli töövõimetusega. Ka vanemapuhkuse katkestamisest peab töötaja tööandjat nüüdsest 14 päeva asemel 30 kalendripäeva ette teavitama. 30-kalendripäevane etteteatamine on osaliselt sisse toodud ka tööandja kaitseks. See annab nimelt tööandjale paremad võimalused oma töö korraldamiseks, kuna nüüdsest on töötajal võimalus võtta vanemapuhkust ja kasutada jagatavat vanemahüvitist üksikute kalendripäevade kaupa. Teoorias võib see kaasa tuua olukorra, kus töötaja on 3 päeva tööl ning seejärel nädala vanemapuhkusel, seejärel jälle mõned päevad tööl ning taas vanemapuhkusel. Kuna sellisest korraldusest tuleb aga kuu aega ette teatada ning jätkuvalt oodatakse töösuhte pooltelt üksteise suhtes heauskset käitumist, saab sellised töökorralduslikud küsimused piisava etteteatamisega loodetavasti mõlemat poolt rahuldaval viisil ära lahendada.
Kokkuvõtteks
Kehtima hakkavate uuenduste eesmärk on võimaldada töösuhte osapooltele rohkem paindlikkust oma töö- ja pereelu korraldamisel selliselt, et töö- ja pereelu tasakaal oleks just nendele sobivaim. Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatusega seotud konkreetsemate küsimuste osas, k.a võimaliku vajaduse osas töölepingute muutmiseks võib julgelt võtta ühendust Leinoneni õigus- ja maksunõustamisosakonnaga, kus nõustajad hea meelega igale küsijale individuaalse lahenduse leiavad.
Autor: Keiu Rebane
Positsioon: Legal Advisor
E-post: keiu.rebane@leinonen.ee
