Kahju hüvitamine või kulude kompenseerimine ei ole käive

Maksumaksjad on harjunud, et kaupade ja teenuste müüki tuleb käibemaksuga maksustada. Maksumaksjad teavad, kõik, mis ei ole kaup, on teenus. Keerulisemaks läheb aga asi selles osas, et mingid tegevused ei ole kumbki. Ei kaup ega teenus.

Teenuse käive on käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lõike 1 kohaselt teenuse osutamine ettevõtluse käigus ja teenuse omatarve. Teenuse käive on ka mitme eri teenuse üheaegne osutamine. Näiteks kauba kasutusrendile andmisel, kui lisaks renditasule saab rendileandja ka intressi ja see on lepingus eraldi välja toodud, on tegemist kahe eri teenuse üheaegse osutamisega: kauba rendileandmise teenuse (selle teenuse hinnaks on renditasu) ja liisingutehinguga seotud finantsteenusega (selle teenuse hinnaks on intress). Seejuures tuleb arvestada, et kauba rendileandmise teenuse käive maksustatakse 20%-lise käibemaksuga, liisingutehinguga seotud finantsteenuse käive on aga reeglina maksuvaba, kuigi maksuhaldurit eelnevalt teavitades võib ka selle teenuse maksustada. Kui lepingus intressi maksmist eraldi ei nimetata ja arve esitatakse rentnikule ainult renditasu kohta (mis sisaldab ka seda osa rentniku poolt makstavast tasust, mida mõnes teises lepingus on nimetatud intressiks), on tegemist üksnes kauba rendileandmise teenuse osutamisega ning kogu teenuse hind kuulub alati käibemaksuga maksustamisele.

Kui tulla tagasi teenuse mõiste juurde, siis tasub teada olulisi Euroopa Kohtu otsused selle kohta, mida tuleb käsitada tasu eest teenuse osutamisena kuuenda direktiivi tähenduses (tänaseks siis käibemaksudirektiiv 112/2006/EÜ). Näiteks kohtuasjas C-102/86 otsustas Euroopa Kohus, et tehingut saab käsitada tasu eest teenuse osutamisena vaid juhul, kui eksisteerib otsene seos osutatava teenuse ja teenuse osutajale makstava tasu vahel.

Teenuse täpne definitsioon on sätetstatud KMS-i § 2 lõike 3 punktis 3: teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi (seda loetakse varaliseks õiguseks) võõrandamine, mis sama lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning ostja tellimuse järgi spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvara või teabega andmekandja.

Tähelepanuväärne on siinkohal Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-215/94: piima tootmise lõpetamist, kui selle eest saadakse riigilt kompensatsiooni, ei saa sellegipoolest käsitada tasu eest majandustegevusest hoidumisena ja seega teenuse osutamisena, sest riik ei saa sellest, et farmer piima tootmise lõpetab, mingit hüve.

Seega otsustamaks, kas mingi tehing on teenus või mitte, tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas teine isik saab tehingu tulemusena mingi hüve või mitte.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et kahju hüvitamine või kulude kompenseerimine ei ole teenus ega ka käive. Kahju hüvitamise korral ei saa isik mingit hüve, lihtsalt taastatakse esialgne olukord. Sama põhimõte on ka kulude kompenseerimise korral. Ei osutata teenus, vaid kompenseeritakse kellelegi kulutused, mis tema on teinud kellegi teise eest. Seega tasub olla tähelepanelik arvete esitamisel. Mitte igale poole ei ole vaja käibemaksu lisada.

Viimased postitused

detsember 6, 2023

Töötaja puhkeaeg – tähtis info tööandjale 

02.03.2023.a. tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C‑477/21, millel on mõju eelkõige Eesti tööandjatele, kelle töötajad töötavad graafiku alusel. Seda seetõttu, et Euroopa Kohtu otsuse kohaselt…

Jätka lugemist
november 14, 2023

Käibemaksuseaduse muudatused alates 01.01.2024: mida ettevõtjad peaksid teadma? 

Eesti käibemaksuseaduse muudatused on juba ammu olnud ettevõtjate jaoks tähelepanu keskpunktis. Alates 1. jaanuarist 2024 jõustuvad uued eeskirjad, mille eesmärk on kohandada käibemaksumenetlusi vastavalt muutuvatele…

Jätka lugemist
november 13, 2023

Raamatupidamine – tähtis lüli kaubanduses 

Kaubandus on Eestis oluline majandusharu, mis hõlmab erinevaid tegevusvaldkondi, sealhulgas jaemüüki, hulgimüüki, eksporti, importi ning e-kaubandust. Eesti asukoht Läänemere piirkonnas ning selle liikmelisus Euroopa Liidus…

Jätka lugemist