Ajal, mil järjest rohkem töötajaid on vahetanud poolte kokkuleppel tööandja kontori kodukontori vastu, võib tööandjatele jääda ekslik mulje, et töötaja asub nüüd kusagil eemal ning tööandjale on jäänud vaid kohustus töötajale õigeaegselt töötasu maksta. Tegelikkus on see, et kuigi kodukontorit kui töökeskkonda kontrollib täielikult töötaja ise, kehtivad ka selle töö tegemise koha korral kõik töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööandja ja töötaja ei saa ka kokku leppida nende nõuete mittekehtivuses, sest selline kokkulepe on seadusega vastuolus ja tühine. Kodukontoris töötamise võimaldamisel tuleb tööandjal seega mõelda ka sellele, kuidas saavad sel juhul olema täidetud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.
Kodukontori riskianalüüs
Tavaolukorrast ei erine asjaolu, et nõuete täitmine algab tööandja poolt, kas olemasoleva riskianalüüsi täiendamisest või vajadusel uue riskianalüüsi koostamisest, mille käigus tehakse kindlaks ohutegurid ja nendest tulenevad riskid kodukontori töökeskkonnas. Eelnimetatu põhjal saab tööandja võtta kasutusele edasised abinõud nende riskide maandamiseks ja vältimiseks. On oluline märkida, et kuigi tööandja ei saa nõuda töötaja kodus kohapeal riskianalüüsi läbiviimist, ei ole see riskianalüüsi koostamisel takistuseks, sest seda saab teha ka vestluse, fotode ja muude andmete põhjal. Seega on sellise riskianalüüsi aluseks hea kommunikatsioon tööandja ja töötaja vahel.
Kodukontoris töötaja tervisekontroll ja terviseriskide maandamine
Sarnaselt tööandja asukohas töötava töötajaga tuleb tööandjal korraldada ka kodukontoris töötava töötaja tervisekontroll töötervishoiuarsti juures nii sageli, nagu töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) seda ette näeb. Tasub siinkohal meelde tuletada, et TTOS kohustab tööandjat korraldama töötaja esmase tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Edasised tervisekontrollid toimuvad töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul.
Kuigi tööandja ei oma kodukontoris tehtava korral töökeskkonna üle kontrolli, ei välista see tööandja õigust ja kohustust juhendada töötajat selliselt, mis võimaldab maandada ja vältida töötaja võimalikke terviseriske. Tööandja saab luua vastava juhendi, mis on töötajale järgimiseks kohustuslik selle temale teatavaks tegemisest alates. Kodukontoris tõenäoliselt kõige levinuma töö viisi, kuvariga töötamise korral, saab tööandja juhendada töötajat õige istumisasendi, töökoha seadistamise, puhkepauside tegemise jm. korral. Võib ka selguda, et tööandja peab töötajale kodukontoris töötamiseks hankima täiendavaid töövahendeid, näiteks tooli, laua ja/või kuvari. Nimetatud kulutuste tegemisest ja maksustamisest on kolleeg Kristiina Alt kirjutanud oma artiklis Kaugtöö – Võimalik kokkuhoid tööandjale?.
Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamine kodukontoris
COVID-19 pandeemia ajal, kus inimesed on niigi kohustatud hoidma distantsi ja vähendama omavahelist suhtlust, ei tasu alahinnata ka töötajatele mõjuvaid psühhosotsiaalseid ohutegureid. Ehk siis ei ole välistatud tööstressi tekkimine olukorras, kus töötaja, olles varasemalt töötanud iga päev tööandja asukohas koos kolleegidega, täidab nüüd tööülesandeid pikemalt isolatsioonis olles. Tööandjal on ka praeguse pandeemia ajal selle riski maandamiseks mitmeid võimalusi, näiteks virtuaalselt korraldatud meeskonnakoolitused, vaimse tervise koolitused, töötajate omavahelise virtuaalse suhtluse soodustamine ja töötajate vahetu toetamine ja nõustamine.
Tööõnnetused kodukontoris
Tööandjad ei tohi ka unustada, et kodukontoris töötamine ei välista seal tööõnnetuste toimumist. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl ja seda sõltumata sellest, kas tööõnnetus toimus tööandja asukohas või kodukontoris. Näiteks võib tööõnnetusena kvalifitseeruda olukord, kus töötaja kodukontoris tööajal libastub ja kukub. Tööandja vastutus ja edasised toimingud on sellise tööõnnetuse toimumisel täpselt samad, nagu olukorras, kus tööõnnetus toimub tööandja asukohas. Tööandja saab kodukontori korral tööõnnetuse riski maandada, juhendades töötajat vältima erinevaid võimalikke ohtlikke olukordi. Näiteks saab tööandja soovitada eemaldada põrandalt juhtmed ja muud esemed, mille otsa võib töötaja komistada.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi kodukontoris töötamise võimaldamine muudab tööandja kontrolli töökeskkonna seisukohalt olulisel määral, ei ole praktikas ka selles olukorras takistatud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimine. Tööandjal tasub meeles pidada, et kodukontoris töötava töötaja füüsiline ja vaimne hea tervis on kasulik ka ettevõtte enda seisukohast, seda nii tehtava töö efektiivsust kui ka töökollektiivi õhkkonda tervikuna silmas pidades.
Kui antud teemas soovite täiendavat nõu ja abi, siis Leinoneni õigusnõustajad on alati valmis teid abistama.
