ETTEVÕTLUS eestis

Ettevõtte asutamine

Enne äritegevuse alustamist Eestis, tuleb valida, milline juriidiline isik luua. Eesti Äriseadustik reguleerib riigisisest ettevõtte asutamist. Äriseadustiku kohaselt on juriidiliste isikute liike viis. Need on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ). Kõige levinum ning ettevõtjasõbralikum  äritegevuse vorm on osaühing, kasutatakse ka  aktsiaseltsi. Osaühingu omakapital on 2500 eurot, aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot

Uue ettevõtte asutamiseks on Eestis kaks võimalust. Esimene on elektrooniline registreerimine ettevõtjaportaali kaudu. See valik on saadaval ainult füüsilisele isikule, kellel on e-residentsus või Eesti ID-kaart. Füüsilisest isikust asutajal on võimalus asutada ettevõte ilma sissemakseta. Teine võimalus on registreerimine notari kaudu.

Maksustamine

Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra.

Töötamine

Eestis ettevõtte jaoks töötajaid palgates tuleb töötajad alati registreerida töötamise registris, mida peab Maksu- ja Tolliamet. Juhul kui mitteresidendist töötajatel veel ei ole Eesti isikukoodi, peavad nad selle taotlema kohaliku omavalitsuse kaudu.

Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda objektiivsetel põhjustel enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud sünniajaga. Sünniajaga registreeritud töötamisel ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised.

Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sealhulgas jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes, näiteks töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine vormistada kirjalikult.

Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis.

töötajate värbamine väljaspool eestit

Eesti on Euroopa Liidu liige. Seega on EL sisene liikumine ja töötamine liikmesriikide kodanikele vaba. Sellegipoolest, kui välisriigi esindaja soovib peatuda ja töötada Eestis kauem kui 90 päeva, tuleb taotleda selleks elamisluba.
Elamisloa alusel Eestis elavatel välismaalastel on üldjuhul õigus Eestis töötada. Alates 01.09.2013 ei väljastata Eestis eraldi tööluba.



Latest articles

23

Aug

Why should my business outsource accounting services?

2

Dec

Tule meile tööle

18

Nov

Isapuhkus Eestis 2020

Võtke meiega ühendust

Email again:
Services