Alljärgnevalt annan lühidalt ülevaate Riigikohtu ühest esimesest selle teemalisest seisukohast1, kas ja millal on tegemist ettevõtte või selle osa üleminekuga VÕS tähenduses ja millal on tegemist tavalise kauba müügiga. Kes soovib nimetatud lahendiga põhjalikumalt tutvuda, siis see on leitav Riigikohtu kodulehelt. Järgnevalt toon välja olulisemad seisukohad. Kindlasti tuleb arvestada, et Riigikohtu on selles küsimuses teinud veel hulgaliselt otsuseid, mis täpsustavad nende senist seisukohta. Külla aga on aluspõhimõte välja toodud just käsitletavas lahendis.
Riigikohtu halduskolleegium toob välja, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja ka äriühingute eelnevat ja järgnevat käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohalt muu hulgas:
- Ettevõtte tüüp;
- kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
- immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;
- kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
- üleminekule eelneva ja järgneva tegevuse sarnasus;
- majandustegevuse jätkuvus ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;
- mõnede ettevõtjate puhul ka personali säilimine;
- ettevõtja omandaja varasem tegevus;
- üleandja ja omandaja tegevuskoht;
- juhtorganite liikmete kattuvus.
Riigikohtu halduskolleegiumi arvamuse kohaselt on nendel kriteeriumitel eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ainuüksi kauba müüki ei saa käsitleda ettevõtte või selle osa üleminekuna. Analüüsida tuleb ka seda, kas koos kaubaga antakse üle ka lepingud, ettevõtte õigused ja kohustused.
Tehingu ebaõige kvalifitseerimise puhul on risk eelkõige ostjal. Arvestada tuleb nimelt sellega, et kui ostja ostab enda teada kaupa ja maksuhaldur klassifitseerib tehingu ümber ettevõtte üleminekuks, siis ei ole ostjal õigust arvel näidatud sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Samuti saab ostja kaubaga koos ka võimalikud kohustused.
1 3-3-1-20-11.
